Aastast välja tantsides….

Just just sedasi tahaks jah sellest ühest õudseimast aastast ära minna. Aga oleme ikka optimist ka ega alati saab hullemini :D.

Pealkiri on inspireeritud K.Ehina laulust “Meie aja tants”

Tegelikult aasta ju algas ilusti kenasti soojal maal, Maal kus inimesed kargavad saluudi ajal koos napsuklaasidega ookeani , no ütleme ausalt enamasti tegid seda ikka vene turistid ja seal maal resideeruvad slaavlased. Tore oli ikkagi näha teistmoodi aastavahetust, kui tavaliselt siin eestis. Ka oli seal erakordselt soe selle aja kohta, mis muidugi jättis ka kena jumeka jälje mu laborihiirekarva nahale. Seal viibides sain teada, et mu üleüldise halva enesetunde põhjuseks on maost leitud helicobakter. Bakter mille sõeluuringule ja ennetamisele peaaegu üldse tähelepanu ei pöörata. Kui tavaanalüüs ei näita, siis loetakse ta olematuks, kuigi tegelikult ta on olemas nagu minu puhul ka välja tuli, ehk maost võetud koeproovi tulemusena. Ütlen ausalt tra teistkorda seda kaamera neelamist üle elada ei tahaks. 😀 Tagasi jõudsime jaanuari teises pooles, vahepeal saime asjad sedasi seatud, et pikendasime oma 4 nädalast puhkust viiele nädalale. Käisime jala väga paljudes kohtades kuhu varasemalt polnudki jõudnu ja tundsime endid nii hästi kui võimalik oli. Muidugi tänud ML kes meid mägedesse matkama viis. Aasta algas ju kaunilt ja mõnusalt vaatamata mu halvale enesetundele.

Kohe järgmisel päeval, kui olime koju tagasi jõudnud tuli teade, et ootamatult on surnud meie kamraad J. Ikka võtab õõnsaks küll, et misasja merekaldal, kuidas siis sedasi ja sada muud aspekti veel takka otsa. Nutsin nädal aega järjest ise ka ei tea miks. Eks oli ju päris palju toredaid mälestusi, pidusid, pokkeriõhtuid ja palju naljakaid seiku, neist vist räägitakse teatud seltskonnas veel aastakümneid teda meenutades. Meenutama jäävad teda ka ju mööbel, mis kolimise käigus leidis koha nii meie maakodus, kui ka linnakorteris.

Sellest sipake toibununa tuli alustada karmikäelist ja tugevatoimelist antibiotsi ravi helicobakteri vastu. Õnneks ei ilmnenud mingeid erilisi kõrvaltoimeid, aga enesetunne paremaks ei läinud. Perekas lohutas, küll läheb et mõju alles tuleb, millal seda ta öelda ei osanud.

Siis juba tuli ärevad välisuudiseid, kas tõesti aastal 2022 ja põmaki meie riigi pidupäeval sõda. Uh kohe meenus 2008 , kui sättisin augusti vist telekate ette olümpiamänge vaatama ja telekast ei vaadanud vastu võidujoovastuses mingi spordiala võitaja vaid verised inimesed Venemaa ründas sõjaliselt Gruusita. Tookord vaibus see kiiresti. Kuigi ma mäletan küll, et juba siis käisid peast läbi mõtted, et millal siis meie kord tuleb. 2014 kui võeti ette pärast Maidani Ukraina ida alad oli ikka see kuidagi kauge ja võõras madin. No ma jälgin uudiseid ja loen arvustusi ja kuulan huviga välispoliitilisi saateid, aga pisteliselt ja võibolla mitte niis süvitsi kui vaja oleks, et aru saada tagamaadest. Nüüd aga tuli sõda põhimõtteliselt koju kätte. Ka tööalaselt, et kui sa ikka kuuled tarka ja tugevat juhti pea pisarsilmis juhtimas kiireloomulist kriisitiimi. Enne oli maja siseselt jutud käinud, et kui siis mis kes jääb riik, kes lahkub, kes kuhu oma pered paneb jne. Jutud käisid ju rohkem kohvilauas naljaga pooleks jne, ja ega mõistus keeldub ju uskumast. Ühesõnaga lugesin tööalaselt kokku põgenike ja nutsin kuu aega järjest. Koosolekutelgi oli ikka paljudel pisar silmas. Ärevus oli tohutu. Ütleme nii, et pisteliselt nutan siiani.

Pidin minema märtsi kordus ultrahelisse neerust leitud 2,5 cm tsüsti pärast, aga lükkasin selle maisse. Mais siis selgus, et süütust tsüstist oli saanud 4,5 cm tuumori kahtlusega ollus. Enne jaanipäeva sain dignoosi neerukasvaja 4,5 cm esimesel võimalus tuleks välja lõigat. Õnnelik juhuleid nagu öeldakse. Järgmine šokk oli saadud. Tönnisin nädala järjest. FTF ma pole veel 46-ki.

Kui toibusin, arvutasin välja kui palju mul üldse nagu asjast alles jääks sain noh hea juhul 60% . Andsin loa ka kogu neeru eemaldamiseks kui opi käigus peaks midagi untsu minema. Suvi möödus kuidagi kiirelt nagu alati, maakodus, tööl oli rutiin kujunenud, proovisin neid tabeleid mitte enam vaadata kui inimesi kelle on üle öö võetud kogu tulevik ja mida ellujäämise nimel on kogetud jne. Neid õudsaid lugusid saame veel kuulda sajandeid. Suvel sängitasime J. tuha Rahumäele. (Vanasti uitasin Rahumäe kalmistul niisama nüüd siis alati põhjusega, tuli välja, et ka TH on sinna maetud). Tennist ma enam mängida ei saanudki see suvi, parem külg tegi valu. Enesetunne oli natuke praemaks läinud, omeprasooli igapäevaselt enam ei neelanud jne. Kuid 20 juunil oli ka ärev päev kui meie maakodus kõlasid mürtsatuse nii, et majal klaasid värisesid. Uh paar tundi hiljem saime teada, et õnneks ei ole “veremaa” eestit rünnanud vaid lennuk ületas helibarjääri, et käbe Leetu jõuda. Süda tagus veel paar päeva järgi :).

Septembriks oli pandud opi aeg. Õnneks koroona ei murdnud ja haiglad töötasid tavakoormusel seega kindel op. Op läks hästi umbes 90% jäi alles. Peale op kadusid ära ka hommikused sellised pohmaka olekud. Enesetunne paranes märgatavalt. Märtsis lähen järelkontrolli ja loodan parimat. Arstid on enivei kõik mu jaoks mingis kõrgemat sorti üliinimesed. Milline pinge ja vastutus, käsi vääratab paar milli ja sa võid sandistada täiesti terve ja elujõulise inimese. Nende meeletust ajumahust ei tasu rääkidagi :).

Nõustusin K. naljaga, no näed lõikamisruumi kui palju veel. Tra tegelt ma võtangi asju musta huumoriga küll, aga kuidagi see aasta oli juba neid hingelisi traumasid kuidagi palju mu sees ja siis see pool kipub kaduma. K. rahustas ka mu opi ärevust oma kogemuste ja huumorikate seikadega. Peale nädalat haiglas sain koju ja siis juba taastusin suht hästi. Oktoobris käisime veel imelises Portugalis.-Portimaos. Novembris juba võtsin uuesti tennisereketi kätte ja kebisin trenni. Esimeses trennis, tingituna suurest õhinast vigastasin kohe kätt, aga õnneks nii, et eeskätt saan lüüa, servi ja taga käe löögiga on sipake raskusi.

Kuna infla närib siis mõtlesin, et lõpetan aasta kenasti ja soetan endale uue auto, noh kohe tuttuue millega saab salongist välja sõita. Vana hakkab juba saba andma ja sõidan juba 2 aastat ka ilma ülevaatuseta. Võimalik, et see on ka mu ainus kord elus nö “enne mind pole keegi teda oma tupsuks pidanu jne” 😀 masin soetada, mõeldud tehtud. Nüüd vuran ringi T-crossiga. Värviga läks kuidagi sedasi, et masin on nagu kameelion, pimedas on sinine päevavalguses rohekas :D.

Kõik tundus juba noh parlanksis olema, kui kenal jõululaupäeva õhtul otsustasin minna prügi välja viima ja kummardusin tühja pappkasti järele ja põhimõtteliselt sinna kummargile ma jäingi. Sabakont on valus, valu kiirgab jalgadesse, puusadesse, istuda-astuda ei saanud paar päeva. Teatavasti on perearsti telefon peale pühi nagu kuumliin! Õnneks neid ridu siin kirjutades istun juba laua taga, aga kohe kebin pikali jälle. Püsti- pikali sedasi see eluke siin aasta lõpus käib. Ma ei tea, aga mulle juba hakkab tunduma, et mulle on mingi vigastuste needus vist peale pandud :D. Tennisega on jälle mingiks ajaks krõska.

Ja nagu ma alguses juba ütlesin olgem optimistid alati saab minna hullemini.

Tegelt pole meil häda midagi kasutades siin Ita Everi sõnasid: kui sul on tuba soe, leib laula ja tervis korras, siis ära soiu. Aamen selle peale :D.

Kui puusad lubavad siis väike “tants” vana aasta õhtul. 😀 Nägemist 2022, väike “pervo” olid küll.

 

Ajujaht2022

Oeh Vello42 teeb ikka tuju heaks. https://www.facebook.com/vello42

Aga mis ma tahtsin kobiseda oli see, et telkust tuleb jälle see ajujaht ja satun ikka seda vaatama ka. Jälle oli seal üks tipi jätmise äpp toidukohtade teenindajatele. Kõige lihtsam ongi ju jätta tippi toidukoha teenindajale milleks seda äppi veel vaja. Noh ma ei tea juba mitmes, aga neid on seal ikka olnud, aga massidesse pole vist ükski jõudnud. Hakkasin mõtlema, et miks seda üldse tehakse sest jube lihtne on tippi jätta ju kõigile kes nö esitavad arve või küsivad oma töö eest raha. Torumees tuleb viskad viieka peale, kummivahetuses viskad peale, lukuparandajale, hambaarstile, takosjuhile, kullerile jne jne.

Minu ettepanek on teha hoopis tipi jätmise äpp just neile teenindajatele kes seda “arvet” ei saa esitada. Näiteks haiglas patsiente teenindavatele hooldajatele. Sorry, aga paratamatult pean ma teda kõige olulisemaks teenindajaks oma elus. Tema on see kes vaatab, et sea peale opi süüa saad selles mõttes, et toidab sind kui vaja, peseb su peffi kui vaja, mõõdab su dreenidest nõrisevat ollust, tühjendab su kateetrit, vaatab, et täislastud linad saaks vahetatud ja kui vaja raseerib su ka enne opi karvutuks :D. Kuid meie elu kõige olulisemale teenindajale on kuidagi raske seda tippi jätta, arvet ta ei esita, imelik on 10 -kas näpuvahel ta juurde minna jne. Tihtipeale polegi meil rahakotti haiglasse minnes kaasas. Hiljem haigla ukse ees teda varitsed oleks ka ikka ju väga imelik :D.

 

Stepirebane2

Noh tra mul ikka oli õigus. Mitte, et see oluline oleks, aga hea teada, et enda juures on ratsionaalsus säilinud.

Tänaseks on ju kõik ikka juba veendunud, et Putinismus püsib pukis veel kaua kaua. Lääs hakkab juba tasapisi väsima onju just see nö inimmass kes reaalselt ja füüsiliselt abi pakub. Muidugi on tore näiteks meie riigil, et rahvast tuleb juurde. 9000 odavalt saadud last. Sünnitoetused, emapalga jne kõik kokkuhoitud ja voila sul on selline mass valmi toodangut ilma soetamis kuludeta. 🙂 10 000-ded tööealised kelle koolitamiseks pole raisatud sentigi. Ainult, et panna pole neid kuskile, eluaseme turg on tuugalt täis. No ja kesse kuskil pärapõrgu ikka elada tahab ikka seal kus miskit on. Ukrainlane tahab ikka inimesi enda ümber mitte nagu meil, et mida kaugem kant seda parem ja veel parem kui naaber üldse silmapiiril ei oleks. Ehk riigid ägisevad selle massi all. Kaugel pole ka kuritegevuse kasv. Ärme unusta ka nende nö tausta ja mentaliteeti enamus on ikka veel oma arengult 90-dates.

Soome tegi üllatuse, et ikka astub Natosse. Kuigi reaalselt ta seal veel ei ole. Miks mul on tunne, et sealt võib veel Eesti sunnal tulla halbu üllatusi.

Tänaseks on minu arust selge see, et Ukraina jääb ilma osast oma territooriumist. Lääs hakkab survestama kokkuleppet. Lõputud pole nendegi rahakraanid. Ukraina majandus liigub nö põhja poole. Rahvas vaesub meeletu kiirusega. See ju kindlasti ka üks eesmärke oli, kurnata ja veelkord kurnata niikaua kui annavad alla. Raudpolt olen mina kindel, et venkudel see ka õnnestub. Need nö vallutatud maad ja linna jäävad sööti aastakümmneteks nii nagu muud venemaa äärealad. Liht võetakse mis võtta annab(maavarad jne) ja muust pohh. Kui isegi midagi näiliselt hakkab toimuma on see ikka pakasuhha vene moodi. Ma ei tea, tuuma asja ma nii väga ei kardagi, aga seda kardan küll mida ennustatakse, et kui need obalstid teevad referendumi ja saavad nö oska VF siis kuulutab putjake, et see on rünnak nende vastu ja kõik mehed relvile. Spetsid ütlevad, et ei saa relvi pole, ärme unusta WWII seal panid ka tääkidega kui pauku saanud teha. Mass on see mis määrama hakkab. Mõttelaad sealmail niipea ei muutu kahjuks.

Putjake hindas lääst tegelikult ju väga õigesti. MÖKUD suure algustähega. Väheke tugevamat jõud näitavad vanad nö idabloki maad. Sanktsioonide suhtes oli tal õigus ega need eriti midagi mõjuta. Lääs kannatab rohkem kui venkud. Nagu juba öeldud siis kannatused on kangelasteod nende mail.

Oi Lätlased sümpatiseerivad mulle juba hullult , kui kiiresti saavad asjad otsustatud ja tehtud. Rääkimata, et ka nende seadusandlus on meie omast ikka tükkmaad ees. Kurat enam ei mäleta kust seda lugesin ,aga väga palju oli just sotsiaalvaldkonnas neid aspekte. See kibekiire monumentide teema ka, nice. Ega meiegi toimetame, aga võiks aktiivsemalt.

Kurvaks teeb muidugi see, et rauda ja raha taotakse jälle relvadesse mitte inimelu mugavaks tegemisse, teadusesse, sotsiaali jne. Jutud VF lagunemisest ehk selle jagamisest rahvusriikide on tore küll, aga seda ei juhtu lähima 100a jooksul kohe kindlasti mitte. Murelikuks teeb ka see, kui euroopa riigid nüüd võidurelvastuvad loodan, et jätkub oidu omavahel mitte kemplema minna. Serblased ja ungarlased teevad ikka väga murelikuks.

 

Kui usk IT-sse saab järjekordse löögi

Otsin mina kunagi aegadel ammustel välise kõvaketta 1 TB ülimoodne, mäletan maksis tolle aja kohta päris palju. Öeldi, et arvutis hoida pole hea, kui masin “kustub” kustub kogu sisu, noh see oli vist see aeg kui kuulsid kuidas igal teisel millegipärast emaplaadi kippusid otsasi andmast. Ja sedasi saigi sinna aegade jooksul andmeid lisatud ja põhimõtteliselt ka kogu vanade masinate sisu sinna pandud ehk lõppkokkuvõttes kogu elu mälestused digiajastust ehk aastast 2000, kui endale esimese raali soetasin.

Nüüd hiljuti surfasin seal ja tore oli meenutada, fotopangad, videoklipid reisidest, kirjad, kirjutised jne. Kuni ükspäeva ta enam arvutiga ei ühendunud. Proovins küll ühtemoodi ja teistmoodi jne, Otsin isegi uue juhtme ehk äkki juhtus seal miskit. Mida pole seda pole ehk pilti kõvaketta sisust.

Otsisin siis kedagi kes suudaks sellist asja taastada. Läksin kohale 48€ euri diagnostika eest. Noh ,et kas üldse saab miskit või ei saa jne. Nädal hiljem tuleb välja, et õnneks vist ikka saab, aga see läheb mulle maksa 400€. Siinkohal lisa ise ropud sõna vastavalt enda rikutusastmele :D. Mul neid ikka hetkel jagub.

Paned raha, et osta ketas ja siis maksad raha, et sealt kettalt midagi kätte saada. Selleks ,et midagi sinna salvestada on vaja osta ka arvuti ja soetada tarkvara. Tundub ,et paberfotod on siiski kindlamad.

 

Stepirebane

Las nüüd pessimist minus kobiseb. :).

Loen ja loen neid ülevaateid ja analüüse ja Vladi kukkumist troonilt jne. Need kõik kõlavad kuidagi läänelikult optimistlikult. Kõik need rahvas vaesub ja põgeneb jne. Noo klge hullemad propagandistid kui nemad juba.

Mina usun seda teistpoolt rohkem kuidagi tundub reaalsem. Vlad ei kuku kuskile, sest kõik kes võiks teda asendada on ta kõrvalt kõrvaldatud ja oblastite juhid tahavad oma kohta säilitada ka edaspidi. See ladvik kelleg praegu koos ollakse on kõik ühe ja sama riigi sünnitatud juhid. Kes vene hinge rohkem tunneb saab aru, et rindel hukkunud sõdur on kangelane vahet pole isegi siis kui oli halbade poolel ja ta laipa vanematele tagasi ei anta, kodumaa poeg. Sanktsioonid on piisk meres( ehk nn finantsiline erioperatsioon venemaa päästmiseks ta enda käest). Ärme unusta, et nad on elanud vaesuses ka nüüd ja elavad ka edaspidi hoopistükkis võib see suurendada patriotismi nagu paljud väidavad jne. Millal enne on ükski suurriik oma rahvast hoolinud. Mõnest biljokast saab miljokas no ja siis. Mõni neist kaua kobiseb, siis Vladil on juba hauaplast neile valmis vaadatud. Ehk nagu kirjutas Hrutsovi lapselaps Putinism sureb ehk koos temaga. Seekord võib see isegi olla erand ja ei suregi. Kui uskuda, et ta on isegi Stalinismi 5 kordselt üle pannud.

Lääs lakub oma mune veel kaua pluss sanktsioonidega jalga tulistamise haav tahab paranemist. Uinuv peig on ärganud hea seegi jne. See on lääne illusioon, et nad vajad neid, ei vaja. Lääne inimesed ei kujuta oma hullemateski unenägudes ette, kuidas vene inimene on pidanu elama jne. Meenutagem aega, kui lääne tooteid hakata venemaalt müügilt kõrvaldama, noh mis sai, venemaa põllumees sai jõukaks nad suudavad ennast ise toita. Ei ole olemas asja mida neil ei oleks. Ettevalmistusi oma idee elluviimiseks on tehtud usinalt ja aastakümneid ja meedia totaalne kontrollimine jne. Pluss kohe kohe keeratakse ju asju juurde mille eest võid vangi minna jne. 90% usub ju mida ta räägib ja need kes ei usu on enamasti juba sealt ka jalga lasknud.

Soomlased võtavad rahuliku joone ja ei liitu Natoga. Ja kuidas see ütlus nüüd oligi juba ammustest aegadest, ehk rootslane sõdib seni kuni sureb viimane soome sõdur.

Ukraina jääb meie täna elavate inimese hinge kangelasena, aga kaotab oma pool maad venemaa kontrolli alla. Pool maad on hea prognoos tõenäoliselt kogu maa. Lääne hüüded “Slava Ukraina” vaibub ajalooprügikast. Venemaa kosub paar aastat (väga optimistlik prognoos tegelt teeb ta seda kohe tõenöoliselt) ja siis võtab ta ette Baltikumi suure tõenäosusega ja kui Valgevene diktaator püsib, siis on kindel laks. Või Lääs vahetab Baltikum vene gaasi vastu, veel lihtsam ju.

Muidugi ma salaja loodan, et taliibid hakkavad lõunapoolt sudima its bayback time. Gruusiast hakkas juba päris kahju peale El-liitumisavaldust.

Prognoosid ei ole ühestki otsast head. Eks tulevik näitab, kuidas N.liidu 100 sünnipäeval siis asju serveeritakse.

Stepirebane on jälle võitnud ja Lääne üle kavaldanud. (Kunagi kuskilt kuulsin tema kohta sellist väljendit igati õige ju, vene karude aeg on läbi). Kuskile sõjakohtuse ei jõua ta kunagi. Nii kurb kui see ka ei ole ei usu mina, et nad kunagi selle praegu olukorra pärast üldse süüd tunneksid nad võtavad tagasi seda mis on nende mõistes nende oma. Mõttejõud on mõlemil poolel oluline ja see palju hukkub ei loe talle.

Ja tra kuidas ma tahaks loota, et mul ei ole õigus.

Vastus küsimusele, kuidas sellised asjad ikka veel toimuda saavad on: inimloomus ei muutu- eelkõige võim ja ahnus on tugevad motivaatorid. Võim on nagu kokaiin, homme aina rohkem.

 

Laamendaks ka

Nii mõned tüübid jagavad siin maailm ma mõtlesin, et löön kampa. Kui see kunagi nüüd läbi saab ja algatajast saab ju tegelikult alati kaotaja pool enamasti vist ajaloos ka nii on. Kui ei ole siis seekord siin on.

Vene riik jagatakse autonoomseteks kraideks kes igaüks saab oma kuberneri. Maavaradest saadud tulu kuulub 80% ulatuses kraile. Moskva keskvalitsuse moodustab EL valitud komisjon. Siber kuulutatakse looduskaitse alaks. Rahvusgrupid võivad välja kuulutada oma autonoomsed riigid, kui soovi on, alludes keskvalitsusele. Venemaa ei tohi omada üle teatud piiri sõjaväge ja muud nodi. Nende üle kontroll jääb Natole. Venemaa äärsed piiririigid saavad tagasi oma ärastatud valdused. Venemaa tarnib euroopale piiramatus koguses gaasi ja naftat tasuta või noh viisaka kommiraha eest järgmised 10a. Hakkab iga aasta on eelarvest hüvitama Ukrainale kahjusid ja ka riikidele kes hetkel nende abistamisega tegelevad. Ukraina võib võtta Venemaast niipalju kui soovib. Piir tõmmataks maha ja tarastatakse. Musta mere poolt Gruusiani välja. Eesti saab enda valdusesse Peterburi krai. Soome ja Norra võivad sealt ülevalt võtta nii palju kui tahavad. Läti saab Pihkva ja muud nodi peale kauba Velikije Luki jne. Jaapan võib sealt tagant poolt saada tagasi oma Sahhaliini saared ja kui viitsib tegeleda, siis mandrist natuke juurde ka.

Hiinaga me veel räägime. Ei tahaks talle midagi anda topsikud sellised.

Valgevene- see jupike mis jääb poola ja leedu vahele (Kaliningrad) temast saab iseseisev balti riik või liidetakse Leeduga. Tema valik. Kui valgevene saab euroopaliku valitsuse ja suuda ennast üleval pidada astub El ja NAtosse. Valgevene korvab solidaarselt Venemaaga Ukrainale sõjakahjusid ja aitab üles ehitada tema lõhutud osa. Kui valgevene plõksib, siis jagatakse ta territoorium võrdselt Poola, Leedu, Läti ja Ukraina vahel.

Venelase kes elavad hõivatud piirkondades võivad kolida venemaa poole või võtavad uue riigi kodakondsuse.

Võitja jagab valdusi. Tehtud.

 

Kompostiblogi_3

Talv on möödas ja avasin komposti kasti. Väga hästi oli välja tulnu. Järeldus, et kui kihiti ladestada saab aastaga komposti kätte.

See nüüd kena alumine osa. Pealt võtsin kärutäie uueks alguseks. Seal oli veel kõdunemise protsess osadel pojengi vartega pooleli. Pealmise kihi köögiviljad oli ka kenasti juba kadunud.

Järgmise satsi algus.

 

ehehhe :)

Eile läks asi põnevaks. Viimane uudis mida lugeda jõudsin oli, et mindi läbiotsimis tegema selle kinnisvara projekti asjus. Siis läksin lund lükkama ja õhtul sauna. Tagasi teel tuli autoraadiost mingi saade, mul KUKU peal onju, kus meie mitte arvutada oskav minister presidendi teemal sõna võttis. Süda läks pahaks tõsiselt. See seltsimees “mitte arvutada oskav minister” tuleks kuskile hullarisse luku taha panna no ta tõesti arvab, et on kaasaja käpardlik napoleon ja kõik teised on pooletoobised idikad, saamatud konnad ja ei saa oma ametikoha kohustustest üldse aru. Meil on maailma ägedaim president ja 125 korda targem ja tublim “mitte arvutada oskavast ministrist”. Mul on isiklikult tõsiselt kahju, et ta oma ametiajal selliste kampa peab taluma ja nagu emme neile lauakombeid õpetama. Täna hommikul ärgates ja delfit avades liikus suu kõrvuni, meil on lõpuks ometi toimunud normaliseeruv riigipööre. Go Kaja :D. Ja jälle peavada naised meeste kokku keedetud jäma ära klaarima.

 

2020

No irw mis tast ikka meenutada onju, aga vähe sellest, et kena number jääb ka kenasti igasugu sündmuste poolest meelde. Märtsis lihtsalt istusid ja ikka ei jõudnud kuidagi kohale, et nagu mitmeid kordi teleka ekraanilt nähtud ulmefilm, see tegelikult ei ole ju päris. Mäletan, et käisime veebruaris poes ja kaasa ütles, et kle peaks varuma konserve. Läkski ja tõigi posu turistieinet ja veiseliha omas mahlas jne. Naersin veel, et noh nüüd oleme sõjaks valmis. Nädal hiljme soetas kaasa uue auto. Nädal hiljem kuulutati välja eriolukord. Kaks nädalat peale eriolukorda pidin püksid täis tegema mu investeerimisportfell lihtsalt sulas -500€ päevas. Siis vist hakkas kohalejõudma, müüsin käbe veel LHV aktsia see oli ainuke mida õnnestus veel kasumiga müüa. Irw peale ostuorderi sisestamist oli see põhimõttelilset 5 seki jooksul ka täidetud. Hull möll käis. Portfell sulas ja sula ja ma mõtlesingi, et nüüd kammib nulli ära ja kuna enivei oli kõik juba nii punases, et silmadel ja ajul oli valus otsustasin -las minna. Mais vist julgesin korra piiluda, et mis toimub. Nii kui nägin, et kõik punases panin ekraaniakna kinni, enam isegi ei tahtnud teada kui palju. Siis toibusin natuke ja mõtlesin, et LHV müügist saadud raha on kontol ju olemas. Otsin selle eest ühte teist juurde. Ega ilma asjata ei öelda, et kui närve pole ära surgi. Samas meenub ka teine ütelus, kui kõik punane ehk nö veri tänavatel, siis osta . 😀 Kamoon nii suurt võnget pole börs veel ajaloos teinud. Ega endalgi ju mõte, et kamoon see jäma kestab siin veel ikka paar head aastat ja ei taastu siin miskit. Õnneks hoian söögiraha ikka “madratsivahel” ka, no väga väga mustadeks päevadeks. Too hetk ma ju teadsin, et ka tööleping lõppeb detsembris ära ja siis ju perse majas. Töötute rivi ju aina paisub ja ei ole seda head aega enam kuskilt tulemas. Mõnikord tuleb liht lasta asjadel olla ja saagu mis saab, muidu võb lolliks muretseda. Mõtsin, et kui vaja küll siis teen kojamehetööd ka. Murelikuks tegi hoopis see, kuidas rahatrükk tööle pandi ja börs taastus. Ehk põhimõtteliselt kõik mida meie põlvkond majandusest teab kukkus nö kokku, et näe saab muudmoodi ka. Ma endiselt arvan, et ega see nö turbo inflatsioon tulemata jää. Aga täna ütlen, et ikka maru põnevad ajad on. 😀 Tõesti tõesti iga turuvõbeluse peal ei tasu pükse täis teha. 😀 Olgu see mulle õppetunniks. Täna on kõik kenasti rohelises ja vaata, et sai lausa õigeid asju juurde soetatud. Tootlus ei ole teab mis, aga ühel reisul saaks vabalt ära käia küll ehk see nagu portfelli loomisel eesmärkiks sai ka seatud. Turg käis augus, aga eesmärk täidetud. 😀

Suvi oli mõnus, ikka maal värki ja särki. Polekski nagu midagi juhtunud. Kaasa pani, aga businessi uuesti tööle ja rahvast käis ja elu nagu enne muiste. Isegi tekkis lootus, et ehk saab nov saarele ka. Hui onju, kuradi topiskud ma ütlen, püsige kodus kui olete pos. dgn saanud. Inimesed ei võta tõsiselt asja, sümptomeid ei ole pooh käin ja levitan. Loodame, et 2021 lõpu poole õnnestub jälle kuskile lennata.

Vot ja siis hõõgus juba augustis mõtteke võtta majja jälle kiisuke, aga läks nagu läks.

Eesmärk oli ka sotsiaalsem olla, aga see vist eriti ei õnnestunud, kuigi üks tore tegelane kõnetas mind ise ja loodan, et suhtlust jätkub ikka veel paljudeks headeks aastateks. Tennist mängin ikka ka. Kaalust pole grammigi alla saanud. 😀

Kui täna võib öelda ega suur mäletagi mis 2015 või 2016 tegin, mida vanemaks saad seda vähem aastaid eristad, siis see 2020 jääb ikka elu lõpuni meelde küll.

 

Siim4

Meile nii nunnuks saanud Siimu ei ole enam. Raske otsus tuli vastu võtta. Algus oli ju palju lubav. Viimasel tilguti alla minekul oli poiss kenasti juurde võtnud ja olime ka eritoiduga fosfori ja kaaliumi näitajad kenasti alla saanud. Kui peale kahte tilguti päeva ei old tal sugugi parem, peagi märkasin, et ta ei söö üldse. Hakkasin sunniviisiliselt teda toitma. No see ei ole eriti jätkusuutlik. Põhjuseks miks ta ei söönud oli keelele tekkinud nö haavand. Ta ei ole otseselt haav, aga no nagu inimesel on aftid suuõõne limaskestadel nö väga valulik laik. Neeruhaigetel kassidel on suu haavandid tavaliselt ja üldiselt need ei taha kuidagi paraneda. Siim oli ka FIV positiivne. Kui alguses tegi koostööd toitumise osas siis iga päevaga hakkas aina rohkem vastu. Eks see laik tegi haiget, kassi keel on ju tema kõige olulisem organ. Vetki limpsis nii, et pool lõuga oli märg. Kui läksime “magama” panema oli poiss juba kaotanud pea 600g kehakaalust. Põhimõtteliselt luu ja nahk ja tal pidevalt tilkus suust ka hästi mädase lõhnaga vedelikku. Selline tunne jäi nagu ta mädaneks elusast peast. Väga kahju, et nii läks. Vähemalt saime talle pakkuda head kodu lõpu eel. Maetud sai ta kenasti meie eelmise kiisu Matilda kõrvale.

Igaljuhul sa pervo kes sa Siimu tänavale jätsid. Küll see karma ka su ükskord kätte saab.

Ma olin juba jõudnud jälle harjuda teemaga, et tolmuimeja on mu igapäevane parim sõber. Igal hommikul töölaua taha istudes tuli kõigepealt klaviatuur ja arvutiekraan Siimu karvakestest puhtaks imeda. Või õue minnes kontrollida oma pükse, kui karvaseks on need jõutud nühkida. 😀

Vanasõna ütleb: kaks ei jää ilma kolmandata :D, aga hetkel läheb nüüd natuke aega sellisest laksust toibumiseks.

Tahaks inimestele ikka südamele panna palun ärge toitke oma kasse igasugu jämaga. Eriti kõiksugu sitta täis krõbinatega. Lugege pakendilt koostisosi ja mõelge mis teist endist järgi jääks, kui igapäeva seda jäma endale sisse sööksite. Poes on saada täiesti normaalse hinnaga head ja paremat, kassile palju loomuomasemat toitu, kui whiskas. Paljud veterinaaridki juba tõdevad, et see jäma ongi igasugu haigustes süüdi.