jaanuar 2012


.. tuli elu masendus peale. Käisin reedel õues, sai natuke ikka alkot ka tarbitud. Ehk L. oli kaal midagi 76, P. hommikul langes juba 75 peale ehk seal ta peakski olema, siis täna hommikul jälle 77,5 kg . Ehk teatavasti alkoholil on pikk reageerimisaeg pekkidele. Põhimõtteliselt nagu kahe nädala raske pingutus vastu taevast.  Tra ma ei või milline ajukepp see pekkidest vabanemine ikka on.

Tuju tõstmiseks:  http://www.tervislik.net/kaalust-alla-valdi-vigu

Oeh, eila sai käidu üle pikka aja jälle nö pubipokkerit mängimas. Lubati EMV pileteid. Ei saanud ühtegi :). Nimelt turnilt J kolmik käes ja surun, call ja joppas vastasel riveriga rida ja out ma olingi. Pole hullu 1 h tilti ja unustatud asi. E-l läks sama kehvasti. Kuigi tõesti, lauda istudes võttis ikka tükkaega, et arusaada mis kuradi pokkerit nad mängivad. Limpimist ei tunta, raise – mida kõrgem seda uhkem ja rebay-sid nii palju kui sõpradelt kokku õnnestub laenata jne. Peale välja kukkumist liitusime siis  sit and go lauga, kuhu hiljem lisandus ka meie seast viimasene põhiturniirilt väljakukkuja A. kes SG laua võiduga  kasti õlut enda õuele viis + kutse EMV segapaarismängule.  Ja kus ikka varajane laupäeva hommik lõpetatakse, loomulikult GP-s. Uh kus seal on ikka hullult rahvast isegi hommikul kell 6, nagu vanadel headel aegadel. Kuid kahjuks mõned kodanikud käituvad ikka nagu loomad, hoiavad postist kinni ise peaaegu juba magavad (näevad välja nagu oksa külge klammerdunud koaalad) ja ikka üritavad jõnksutada või teistsugused loomad kelle kaob ära ruumitaju ja kõik inimesed tunduvad postid, kellest enne kukkumist haarata. Või uneloomad, kes juba kuskil nurgas suiku vajunud. Või läbuloomad, kes leiavad, et klaasi sisu tuleb iga natukese aja tagant põrandale valada või heal juhul kellegi taskusse. Või loomad kes ei ole kuulnud, et inimloom kasutab meie ühiskonnas kehaülejääkide väljutamiseks veega klosetti, mitte selle kõrval olevat põrandat või prügikasti. Aga õnneks on alati rohkem adekvaatseid ja toredaid kodanikke. Igaljuhul broileri breiki sai seal 3h vihutud. Jalalihased on hetkel natuke valusad, nagu 25 km suusatanud oleks. Aga K-le tuleb au anda, ta vist pidutseks isegi Lindsey Lohani enda laua alla. On ikka inimesel võhma. 🙂

Kuna täna on laupäev, seega lugemis hommik. Lõpetasin Kõomäe “Firma” . Noh ütleme nii, et oma väljendusmahalkuselt ta Mikule eriti alla ei jää. Samas ei  midagi erilist, hea ajaviite lugemine.  Aga üks lõik mis mällu jäi : “Hinnad sünnivad ju kaasaegses majanduses vaid pakkumise ja nõudluse kiretust vahekorrast ning kui üks neist, antud juhul viimane, magamistoast lahkub, jääb teisel üle vaid ennast iseseisvalt rahuldada. Ökonomeetriline onanism ei erine kuigivõrd oma anatoomilisest vennasnähtusest. Peale üürikese pettekujutelma see muud tulemust ei paku. Lohutus aga majanduses ei loe. See vajab reaalset raha, mida saab vahetada reaalsete asjade vastu”.   No on ju tabavalt öeldud.

Tegelt ka. Ei usu või. Minge vaadake ise järgi.

Kalamajas on selline tore koht nagu “Tops”. Puumaja esimesel korrusel, väljastpoolt suht ilmetu, aga sees elu keeb nagu sipelgapesas. I like it.  Kalamajas elab palju noori ja milleks kobida linna kallitesse kohtadesse kui hea ja odav on sul ukse all. Seega miks ei peakski see koht edukas ja populaarne olema.

Käisin eile ülepikaaja üksinda väljas. Täitsa hea oli. Peaks tihedamini. Hea tunne on kui mõningad asjad elus paika loksuvad.   

Aga see jänes on selline jänes, et ma olen tahtnud minna siin teleoperaatorite kursustele. Vot  ja FM teeb neid jälle ja ma ei lähe ka seekord. Kallis on ka, remont oli ju selle aasta prioriteet.  Ja ma ei tea miks ma arvan, et see on maailma lahedaim amet. No ja siis kõik muud argumendid onju. Tööd on raske leida, sul peab keegi tuttav selle töö peal ees olema ja su endale õpipoisiks võtma, siis ma põen, et äkki ei ole nii palju tehnilist taipu jne. Oeh, ehk kunagi …….

Ma isegi ei tea miks ma ennast sisse logisin , tegelikult ei ole siia tahtmist hetkel miskit kribada. Kõik suckib sajaga. Tulevikus võik lasta endale jänese tätoveerida, sobiks sisemise minaga ideaalselt.

Blogi on mõnes mõttes hea “ajaloo” talletaja. Võtad aga vana postistuse ette ja meenutad mis mõtteid aastaks 2011 antud sai. Muidugi olen ma uhke, et load ära tegin ja liikuv sõiduriistki seisab akna all ka. Nüüd on kaine autojuht alati võtta, iseasi kas keegi julgeb minu juhitud autosse istuda. 🙂 Meenub veel mai lõpu pokkeriõhtu klubis. Mul oli samal päeval sünnipäev (mille ma tegelt olin ise õhtuks unustada jõudnud) ja nii armas oli näha torti küünaldega. Võttes arvesse, et ikkagi ju suht võõrad inimesed või nii.  No üldiselt sujus ju aasta vaikselt ja igavalt. Teatritükke sai piisavalt külastatud, kinno ei jõudnuki, raamatuid sai ka loetud ja üks reis sai ka tehtud. Seltsielu on enivei nigel. Kaal on säilitatud, über pekiseks pole ennast söönud. Ainuke negatiivne asi oli see tervise  jäma aasta alguses, võttis ikka lõua võbisema küll, aga õnneks mingil imekombel MRT aitas, mitte kauaks tõenäoliselt. Kuna info järgi mis netis leidub, siis paljudel kordub see kuskil 2 aastase intervalliga, et siis jõuavad need kloriidikamakad sisekõrvas jälle suurema puntra luua.

2012 tiksub oma esimisi tunde, nagu ikka las aeg kulgeb nii kuis kulgeb, eks iga asi tuleb siin elus omal ajal, mõnel hiljem mõnel varem, minul tavaliselt ikka hiljem :). Mõned märgid paneks siiski ette. K-V-W remont. Kehakaal ja trenn. Aga samas võiks ka midagi metsikut teha ( ei pea silmas hommikul kell 4 Söögiplatsil burksisöömist onju :D) ja näiteks kuskile välismaale kontserdile minna.