Mul kukkus oma vana Sony telefon  maha. Nüüd lugu selles, et kõik töötab peale selle vidina millega ma peaks telefonist häält kuulma. Ok mul on ka ühistu telefon, hädapärast saan räägitud, aga noh tööotsingu ootavad ees ja tagasi helistamine pole eriti see millega särada onju. On teine juba natuke vana  ja noh prose hakkab ka õhtale juba suunduma. Aga üldiselt mu põhimõte on, et niikaua kui asi töötab ja rahuldab mu vajaduse kõnede ja neti näol, niikaua uut ei soeta. Oh õnne ja rõõmu, kui kaasa ütles, et tavai lähme ostame sulle uue kahe simiga ja puha. (Mhmh mul on taskus füüsiliselt kaks telefoni ajal mil on olemas telefonid kahe sim pesaga :)). Njaaaa, pidin oma brändi truudust murdma, kahjuks oli poodides vaid yks sony mudel hinge hinnaga. Noh mis, siis ikka, kui ise ei maksa ei tasu eriti valiv olla onju.  Samsung J7 (2017) tundus täitsa ok. Rõõmu uuest telefonist sain ma tunda täpselt niikaua, kui ma õhtul pakenid lahti tegin ja oma uut vidinat seadistama tahtsin hakata. Kena ja sile ja 5,5 tolli ja puha, ainult ,et telefonis on ees rumeenia keel ja puutetundlikus puudub. Silita ja libista ja koputa palju tahad  ei mingit reageeringut. Ehk minge ka õige sinnasamma onju.

Ehk siinkohal meenub ka teine tore tüng Ülemiste Sportsdirectist. Peale tunnist proovimist ja otsimist leidsin endale ägeda jooksutossu mudeli ja opa isegi sobiva numbri. Ja oh õnne isegi teenindaja suutsin leida ja temalt paarilist proovimiseks paluda. Ainult ,et pea 30 minutit hiljem teatab teenindaja, et sorry aga me ei suuda seda paarilist leida. Noh ühesõnaga shoppamine tekitab minus endiselt rohkem stressi kui rõõmu.

 

Advertisements