märts 2011


Soetasin endale läbi netipoe diivani. Vaatasin enne lausa mitme arvutiga, et kas see värv ikka mis nad seal kuvavad on selline nagu soovin jne. Ehk siis selline mõnus punakas pruun ja natuke laiguline jne. Eile saabus asi kohale no totaalselt teist värvi kui netipoe pildil on, lihtsalt mingi pruun käkk. Mul on küll hetkel tunne, et värvi nimetus mis pildi all oli ei vasta küll sellele mis neil seal pildil on. Tellisin nüüd endale naha näidised. Õnneks saab ümbervahetatud, täitsa kepp ja kaerajaan ma ütlen.

Ronisin hommikul jälle kaalule 81,9 vaatas vastu. Sellega olen juba rahul. Ju siis sõin natuke liiga palju soolast, et vedelik oli kehasse kogunenud.

Tänasest olen veel ka natuke lisaametis, nimelt exceli koolitajana. Käpp natuke väriseb.  Õnneks on esimisel korral tuttavad näod vastas. 🙂

Advertisements

Käisin kaalul, see nr ei sobi mulle kohe mitte, on 82,3, peab olema 81,90. Pekkide pekk ma ütlen.

Peale järjekordset sõidutundi, kus ma oleks põhjustanud pea kaks avariid, läksin rahulikult ETS-i mängima. E. kukkus peagi välja, meie J.-iga pidasime vastu. Mina olen juba oma laua neljas, kui nähes vastase nõrkust üritan teda all in saada, kolmandal korral võtab kutse vastu. Mul mastist A4 tal A3 ja flopist 3 käes. Pekki kas ei aja tilti või, ajab ikka küll. Mina siis oma laua 4 ja J. omalaua 3. Ütleme nii, et teisest kohast pold palju puudu. Pühapäeval olin ka veel tildis,  võtsin kontolt raha ja rahalauda. Pekki, natuke kehva lauda sattusin, tehti tühjaks. Võtsin oma riismed ja kolisin järgmisesse. Sain kaotatud tagasi ning OOPS-i pandud papi ka. Seega läks mu tiltime eila ikka õnneks. Nüüd näpukesed paariks päevaks jälle pokkerist eemale. Aga kes pidi nv teooriat õppima?

Selle pekkide vähendamise projektiga on asjad üllatavalt hästi sujunud. Kuidagi jube tihe graafik on, pole aega süüagi. Teooriatunnid 3 korda nädalas, siis teooria vabadel päevadel sõit. Tööl ka siga kiire, oma töö kõrvalt pean veel tasapisi jõudma ka exceli koolitusi läbi viia. Esilagu on ok, tean ja tunnen inimesi, siis nagu lihtsam esineda ka, aga pärast tulevad päris võõrad. Pole jõudnud veel ühtegi koolitusalast õpikutki läbi sirvida. Eks paistab kuidas minema hakkab, peasi, et närvi ei lähe, siis on õgardlus vältimatu.

Aga homme tuleb uus diivan.:)  Vana viidi eile ära, tagumik on toolil istumisest natuke valus. Mäuks oli paanikas, tema lesimiskohta pole enam.

Oeh jah, nv saab karm olema , pokkerikruiis laeval.

Käisin jälle kaalul, ilus 82,8 on juba ees. Kuidagi väga närviline on jälle olla. Kõik ärritab. Sidur, pidur ja gaasipedaal on minujaoks ikka täiesti müstika ja teoorias on kõik juba segamini nagu……. Trots on tegelt juba sees, sellest, et ma aru ei saa ja sellest, et miks ma aru ei saa. Kui tuhanded inimesed sõidavad, kuidas mina siis selle Toyota roolis nii äpu olen. Kusjuures E. Hondaga sõita on hoopis teine asi. Aga ma ei jäta enne, kui load käes, vahet siis pole kas manuaali  või automaadi omad.

Sellega siin.

Kuid seda tuleks teha ka mujal. Näiteks oli mul eile aega vaadata “Ühikarotte” ja “Kättemaksu kontorit” ehk kahe tunni sees võis ekraanilt näha a la 30 minutit naiste vastast vägivalda. Ehk teisisõnu pole minu teada ühtegi eesti päritoluga filmi ega sarja,  kus meesterahvas füüsiliselt naiste kallal ei vägivallatseks. Tegelt üks meenub, ” Pilvede all” ma ei ole küll kõiki osasid näinud, aga neid mida näinud olen, neist ei meenu küll mingit võikat seika. Seega peaks ikka vaatama eelkõige sinna, kust see kõige kiiremini noorteni jõuab ehk tõesti õpikutsesse, aga eelkõige  meediasse, filmitööstusesse jne.

…. ja käisin täna hommikul kaalul ikkagi ära ilus 83,1 kg vaatas sealt vastu. Olen rahul.

Kui keha on nõder aga vaim on tugev, siis tasuks ikka kuulata oma keha. Ikka peab ju mäkke ronima, mis siis, et jalad enam ei kanna. Eks ma ikka sellistel hetkedel kirun ennast ,et terve aasta oli aega trenni teha. Ühesõnaga Kuutsekalt tagasi, ilma suuremate vigastusteta, aga jalgadel pole vist lihast, mis ei valutaks. Liikuda on niiiiiii valus, et silme ees võtab mustaks. Õnneks on see paari päevaga mööduv näha. Minemata ka ei saa jätta, see alla sõitmise tunne on niii kaiff.  Käisime ka Porikraavis järsemaid liigutusi tegemas. Kuid jah, väike on see mäeke, sipsti ja oledki all.

Toiduga pidasin piiri ja sain hakkama. Kuigi mõlemal õhtul lubasin endal ka ühe kohupiimasaiakese. Kaalule ei ole mõtet enne ronida, kui see piimhape lihastes lahtuma hakkab.

Järgmine lehekülg »