november 2018


Netiavarustest avastatud : https://kontoris.blogspot.com  kõlab nagu Dilberti koomiks või telesari “Jah, härra peaminister” :D. Kurat see blogi on puhas ju EV kullavaramu. 😀

Olles selle nüüd läbilugenud appikene, kui palju tuttavat ette tuleb 😀 ehk jah suurettevõtete valud ja rõõmud.

Ma ei teagi kas selle jagamine nüüd kõige õigem on. Mäletan, et aastaid tagasi nii 2011 oli vist suur skandaal ajakirjanduses, et ühe firma boss avastas oma töötaja nende ettevõtte siseasjades blogimas. Sama humoorikal kujul nagu viidatu. Kahjuks blogija sai päevapealt töökohustustest vabaks.

Edit:24.11 blogi ongi kinni pandud. Kahju, väga kahju.

Advertisements

Ühesõnaga mul on tunne, et ma sattusin tk musta nimekirja. Kuna ma olen aasta juba töötuna arvel, siis määrati mulle uus konsultant noh selline rustikaalne vanaema. No mina pole süüdi 🙂 ta ise küsis ju mis on meeldinud mis mitte :D. Proovisin siis natuke nagu seletada, et vaadake sellest karjäärinõustamisest polnud vähemalt minujaoks kasu ja need Tripodi testid on toredad küll, aga puudujäägid tööotsija poole pealt vaadatuna on need ja need. Tk automaatne teavitus on tore, aga natuke nagu veider, kui ostuassistendi, andmesisetaja ja analüütiku märksõnadele tuleb mulle e- maili tööpakkumisteade ja korduvalt, ametikohaks turvasüsteemide tehnik või turvatöötaja jne.  🙂 Või, et vaadake inimese jaoks kes pole 22 aastat ühelegi töökohale kandideerinud ei saa päris täpselt aru milleks on vajalikud motivatsioonikiri või mida kuradit see sisaldama peab või mis imeloom on kaaskiri. Jube tore oleks nüüd, kui ma ikka saaks selle motivatsioonikirja kirjutamise koolituse teemal: ma sittagi ei oska, olen ilus ja kobe ning palun 2000€ palka. Sain, 🙂 lausa privaatse:). Tädi juba ise pärast soovitas ka muid koolitusi näiteks teemadega: partnerite vastastikune mõjutamine, tunnete tasakaal ja stress :D, suhtlemistõkked :D.

Mhmh Endla teater oli Tallinnas külas, A.Teede dok.lavastusega. Väga liigutav oli. Lihtne lavakujundus tabava tekstiga.  Muidugi suurepärased näitlejad perekond Rämmeldid ja võluv I.Kennik kes kehastas Koidulat otse minevikust olevikku.

Igat tahku oli vaadeldud, kas mineja igatseb midagi, kas tahab tagasi tulla, kas seal on parem, mis viib siit ära, kas raha kaalub suhted üle, kas jääjad mõistavad neid hukka, peavad reeturiteks, ise samal ajal kadestades jne.

Peale väikest Rämmeldi monoloogi öeldu tabas täpselt seda mida ma ise tookord mõtlesin, kui tuli välja kampaani “Talendid koju”. Mida tunnevad need inimesed kes seal väljamaal ehitavad, koristavad, kraabivad porgandeid jne. “President küll hoopleb iga eestlane on olulin, aga koju kutsub talente, aga mina pole ju mingi talent ma olen tavaline ehitaja.”  Tabav oli ka stseen kus ühel pool seina oli Ireen, soojal maal värsket apelsini mahla joomas ja teisepool külmetav sõprade kamp talvisest eestis ja kuidas need eesti poolel olejad tasapisi teisele poole valgusid, et ei tahaks ju sõpradest maha jääda. Meiegi kõigi tutvusrinkonnas on vähemalt 5 inimest(kui mitte rohkem) kes on jäädavalt läinud.  Ma arvan, et igalühel oli äratundmisrõõmu või -valu enda olukordadest.

Kas lõpuks ongi eesti vaid üks raba, maakohad tühjenevad, väiksemad linnadki rohtuvad jne. Kas 100-200 aastapärast käivadki inimesed vaid siin metsas meenutamas kus kunagi oli eesisade suitsuahi. Ju siis nii….

Aga mul on juures üks lemmik teatrisaal, nimelt VabaLava.