detsember 2007


NO nii hakkabki see aastake tasapisi otsa saama.

Mh hea aasta oli, nii lühidalt öeldes. Reisida sai enneolematult palju. Ares-talvine suusareis. Itaalia – mille elamuste  hulka kuulub ka mu elu esimene teadlik lendamine lennukiga. Teadlik selle mõttes, et kui nii 3-ne olin siis sai Aeroflotiga ka sõitud tehtud aga  ei mäleta seda korda eriti. Aga muidugi vesine Veneetsia ja kaljudele rajatud võrratu  Sorrento ja paradiisissaar Capri. Pilvedesse uppuv Veesuvi vulkaan ja varemeis Pompei. Antiikne Rooma ja kultuuripärandist pulbitsev Firenze.

Siis riik kuhu ma eriti minna ei tahtnud oli Kreeka. Njah alguses ei saa vedama siis ei saa pidama, igaljuhul seda maad tahaks kindlasti veel külastada. Kreeka reisi hulka kuulub ka julgustükk, ujumine, sellega sai elimineeritud üks pead tõstev väike foobia, veekogude suhtes. Muidugi kaljudel paiknevad Meteoora kloostrid ja akropol Ateenas ja väike romantiline linnake Naphlion. Mis muidugi  eluksajaks meelde jääb on vabas looduses nähtud delfiinide parv kes meie väiksele paadile järgi tormasid Tolo lähedal. 

Ja muidugi mu üks salaunistuste linnu London oma punaste “topelt” bussidega. Aga paistab, et seda linna saab nyyd päris tihedalt külastada. 🙂

Sõbrad ja tuttavad on kõik õnneks see aasta alles jäänud.Mõni aasta ikka juhtub ju, et mõni kaob ära ja mõni tuleb juurde. E-ga on ka kõik hästi ja iga aastaga ta aina paremaks läheb.:) Hakkasin uuesti rotte pidama. Seekord siis sai võetud poolõed  Elfriide ja Matilda. Lubasin ,et see aasta tulen teise töö pealt ära. Tehtud :). Mitte just 100% aga 90% see siiski õnnestus. Algust sai tehtud pokkeri maailmaga. Squashiga tegin tutvust. Uued aknad sai ette, nüüd ei pea vähemalt hommikuti aknalaua pealt kühvliga lund eemaldama. Blogimine on  ka selline asi mida ma elus esimest korda teen. Sellesmõttes, et ma ei ole kunagi mingeid päevikuid või ala stiilis asju pidanud.

Ainuke ebaõnnestunud asi on kaaluj(n)älgimine. Nagu iga aasta :DDD

Advertisements

Ivard Sild

Tuum 2007,

Peale laupäevast Dromedaaris käimist meenus mulle pühapäeva hommikul üks äsja soetatud raamat. Kolm hommikutundi  ja see 140 leheküljeline üllitis läbi oligi. No ei kurda, täitsa loetav. Kuigi seal kirjeldatu on piisavalt eluline (audentne) oleks võinud actionit ja karmi reaalsust rohkem olla. Minu poolt 8 points igaljuhul, Ivari esimese romaani kohta. 

Satanistide legaliseerimise mõtte on teiste seas maha laitnud Tartu Ülikooli õpetlased, kelle hinnangul on satanistlik religioon ohtlik nõrganärvilistele ja kergelt mõjutatavatele.

 Teate see on nii absurdne, et isegi naerma ei aja.  Irwh, no haloo, minuarust on nõrganärvilised ja kergelt mõjutatavd inimesed ammu kristluse rüpper tiritud. Kardetakse nende ylejooksmist või. 🙂 
Ma kaldun arvama, et ykski nii öelda “alternatiivne uks” ei taha oma ridadesse selliseid.

Järjekordset harivat lugemist nende kodukalt .

Per… see elu ongi nagu mingi pidev sõltuvus millegist. J

Mhmh see oli ikka selle aastal vist nii kevadel kui ma yhe põneva persooni  blogi hakkasin regulaarselt külastama. Siis sealt edasi juba blogrolli alla olevatele linkidele klikkama jne. Hämmastav kui huvitavaid asju võis leida. Raamatud jäid mingiks ajaks sinna paika ja blogide kylastamine sai igahommikuseks adrenaliini laksuks ning õhtalgi ei saanud enne magama kui teatud lehekyljed olid yle vaadatud. Mis huvitavate teemade yle on arutletud ja mis „vaatenurki“ keegi omab. Teadaolevalt ju osad teemad levivad kulutulena yle blogiilma. Seda vaidlust on nii põnev jälgida ja samas on see ka tihtipeale väga hariv olnud.  Minuarust on tore, et inimesed blogivad olenemat siis blogi eesmärgist, kes enda jaoks mälestuseks, kes vaidlusmomendi tekitamiseks, kes on kaugel ära ja annab endast nii kodusetele märku, kes grafomaani pärast jne.  

Nju, mina blogin niisama liht enda jaoks. Liht harjutan kirjutamist või kuidagi nii. J

Oi pekki kuidas ma täiega kadestan neid inimesi kes sipsti suudavad kribada valmis väga pikka blogiteema või kirjandi või esse või artkli jne. Irwh, njha ma lohutan ennast sellega, et see on “anne” ja seda ei ole teps mitte igayhele antud.  

Enivei kõikidele siis edukat uut blogiaastat.

Et, siis harivat lugemist ja kuulamist.

www.kasiraamat.ee

Ütleme nii , et kuna mul on nõrkus sattuda mõningatest asjadesse perioodilisse vaimustusse, siis on see järjekordne spordiala millele  “sõrm” on antud. Kiire nagu lauatennis ja pehme nagu sulgpall. Igaljuhul 45 mintase mängujärel oleks nagu 15 km suusatanud. Pealisriieteni läbimärg ja mõnusalt vässa. Tepselt see mida ühele istuvale kontoorarotile vaja.

Eelmine oli siis pokker mis mind õhtuteks ja öödeks arvuti taha naelutas. Mhmh pokker on muide sport (nagu kabe ja male ja briz ja renzu jne). Mõelge, kui ahvatlev oleks 10 mintaga võita näiteks 1000 euri. Lihtsalt ja graatsiliselt vaid hiirt klõpsates. Peagi sai selgeks, et võita see  1000 euri tuleb kõigepealt,  oioi kui palju õppida ning väga kallist kooliraha maksta  ja see ei pruugi veel piisav olla. Igaljuhul kadus kerge raha teenimise mõtte suht kiiresti. Siis tuli väike paus. Hing ei anna ju rahu. Kes kurat teab mis see oli mis tagasi tiris, ära tegemise rõõm :), hetke vedamise adrenaliin või veel mingi seletamatu tegur. Igaljuhul tänaseks olen ma siis omadega nibin nabin + poole peal just netipokkeris. “lives” saab mängitud vaid oma tutvusringkonnas. Aga õppida on põnev ja mine tea ehk saab kunagi ka “live” lauda proovitud.   

Kuigi selle ala puhul tuleb eristada totaalselt erinevatesse kategooriatesse netipokker ja “live” pokker. Neil on ainult ühine käte tugevus, kõik muu on  erinev (strateegia, pluff, surumine jne). Live on siis see mida filmidest näeme kus 2-10 matsi istuvad ümber laua ja diiler vehib kaarte jagada. Muidugi “live” nii öelda see õige värk, aga sattudes mõne haiga ühte lauda oled sa sealt sama kiirelt läinud kui sinna tekkida jõudsid. Ja sellistele haidele on väiksed kalad elatsuallikaks. Mhmh maailmas on sadutuhandeid inimesi kes sellest alast ilusti ilma sponsoriteta elatuvad. Eestiski on neid nii sadakond, vist.

Ma ei kujuta ette mis raudsete närvidega need proffi on. Youtubest sai EPT finaali vaadata. Saate aru kutil on miljon taala nina alla ja see lükatakse jummala rahulikult “ristiisa” ilme näol, emanda ja 10 -nega  all-in`i ilma, et mõni ihukarvgi end painutaks.

Ja enne seda sattusin ma vaimustusse blogide lugemisest. 🙂 

Ma olen seda tegevust täheldanud oma paljude kolleegide seas, eriti jalgade suhtes. 8-9 h kantakse pikki talvesaapaid kontoris, kus on ligi 20 kraadi sooja. Ma isegi ei taha teada mis nendest jalgadest õhtuks järgi on.Ja niimoodi kuust kusse. Ne panimõmm.