veebruar 2008


Loen just Postimehest, et “Magnus” keelati ka Riias ära. Ma ei ole küll väga põhjalikult kõiki neid artikleid ja lugusid lugenud, mis kamm selle ümber täpsemalt ja peenemalt käib. Vaid nii palju, et põhjuseks on peategelase prototüübiks oleva inimese tuttava algatatud kohtuasi, mille eesmärk on kaitsa inimest kelle elust film räägib.

Antud hetkel jääb nagu selgusetuks, kas see inimene palus tuttavalt abi filmi näitamise tõkestamisel või teeb see tuttav seda omavoliliselt. 

Kahtlemata on igal asjal mitu tahku.

a) Palju on maailmas tehtud filme kellegi elust kaudselt või otseselt? Väga palju . Mis on nende eesmärk? Kaldun arvama, et 60% raha ja 40% õpetlik. Kadri selle filmiga rikkaks poleks saanud enivei, seega eeldan, et film tehti natuke missioonitundest ja väga valusast sotsiaalsest probleemist, õpetlikus vaatevinklis. 

b) Palju on Eestis enesetappe? Meie väikse koosluse kohta väga palju. Mis on nende eesmärk? Näidata, et ühiskonnas sotsiaalses sfääris on midagi väga mäda või …..

c) Mis on kaitsmise eesmärk? See kaitsmine ei vii ju mittekuhugi, oma poega või lähedast ei saa see inimene enamb kunagi tagasi. Kuid kas siis ei oleks õigem käituda vastupidiselt ehk õnnestub mõni selline juhus tänu  sellele filmile ära hoida. Ehk  läheb mõni vaataja kinost koju mõtetega …..kas äkki ma olen oma lähedases või sõbra käitumises märganud midagi …..jne jne. Seda enmab, et see ei ole mingi kauge maa “probleem” vaid meie oma, meie oma lugu, meie omade keskelt.  Kuid kas keelamine ei näita veel kord seda, et  tegelt pole inimene ikka veel aru saanud oma tegemata jätmise (hoolimatuse vms.) tagajärjest.  Või on inimese õelus nii suur, et näe mul juhtus, paras las juhtub teistel ka.   

Maailmas on tuhandeid filme (suitsiiditest) ja neis filmides kajastatavatele lugudele  5 korda rohkem prototüüpe ja vastupidi.

Ma isiklikult ei saa sellest keissist aru ega ka selle eesmärgist. 

****

Tegelt on see ikka mul jube friiki küsimus mis on enesetapu eesmärk…

  

  

Advertisements

Reedel sai siis lõpuks ometi Theatrumis ära käidud. Mhmh, et Vonni või Theatrumisse minna pean ma tikutulega ajama taga inimest kes minuga neisse kohtadesse viitsiks tulla. Kord ei ole piletid saada ja kord ei ole kaaslast ja nii see aeg ongi läinud.  Aga juhuste kokkulangemise tõttu sai lausa 4 inimest kokku ja isegi pileteid jagus. Ime siis, et pole pileteid  saada, kui kuus mängitakse  7 korda ja saal mahutab ehk nii maksimaalselt 50 inimest. 🙂

 Etenduseks oli ” Kiilaspäine lauljanna”. Ikka veel mängukavas arvestades asjaolu , et 2002 a oli esietendus. Autoriks  keegi Eugene Ionesco. Minu jaoks suht võõras nimi, aga peale tüki ära vaatamist tahaks tema loominguga rohkem tutvust teha. Etendus siis ise absurdselt naljakalt absurdne. Tegelt on minujaoks olemas teatrilaval 2 sorti absurdi. Absurd mis peegeldab meie reaalsest elust ehk hea maitse absurd mis toob välja asja “mõtte” ja absurd mis on mõttetu, labane ja “yleääre ajav”.  Tavaliselt on need kaks omavahel läbisegi pikitud siis võib julgelt väita et siin oli tykk jagatud täpselt kaheks ehk esimene pool sisaldas tõesti head ja teine pool väga kehva absurdi.

 Ma olen alati mõelnud, et kui see mis on teatrilaval absurdne ja naljakas, kas see oleks ka nii päriselus. Et esimene mõte on ju selline, et päriselus ei paneks keegi sellist teksti . Tegelt kui hästi järele mõelda pannakse vist isegi hullemat. Aga selle teksi absurdsusest saame/saadakse ise alles siis aru kui keegi kõrvalt seda meile/neile mainib. Sest endi arvates ajame ju ikka jube tarka ja mõtestatud juttu.:) Ei aga päriselt, kui ma satuks miskile sarnasele tekstile irl peale, huvitav mis ma siis teeks või mõtleks või mis mulje neist inimestest jääks.

Igaljuhul keegi võiks nüüd lavastada olelusvõitlusliku absurdidraama eestimaa ainetel”Kuidas tulla toime 5000 eegiga”.

Mõnus muhelus hinges ja kodutee jalge alla mõtsime E-ga  kuskile sööma minna. Igaljuhul kolmes restos(Troika; Olde Hansa; Bakuu) olid kõik kohad kinni ja siis olles juba peaaegu vabaduse platsile jõudmas, silmasime Rüütli tn otsas maja peal silti Grillhaus. Miski uus koht vist, mulle meenub, et selles majas oli miski muu place. Oh  imet isegi vabu kohti oli. Igaljuhul  selline hubane kohake. Toidud maitsvad, teenindus hea. Kõtud täis aetud ja trollisõit võis alata.

Kodujõudes oli ETV pealt eetris veel “Põrgu Wärk”. Teate see ei ole ikka see, kui miskit etendust kuskil lihtsalt “üles võetakse”. Külm, kauge, arusaamatu nagu mingi kehva hiina action minujaoks. No vat ei meeldi kohe mitte. Aga olgem õnnelikud, et üldse midagi teatrimaastikust  telearhiivi talletatakse.  Muidugi on mul selle üle hea meel, et etv üldse oma eetriaega raatsib teatriõhtutele ohverdada. Ja oma asi kui selle nurgaalt asi ei meeldi. Aga õnneks olen ma enamusi tükke siiski ilusti teatrites vaatamas käinud. Omalajal tehti ju septsiaalselt tükke telepurgi jaoks, vat see oli mu meelest tase täiega , selline tunne oli nagu su kodune tugitool oleks teatrisaal.

Laupäev sai niisama maha mölutatud, õigemini mõlgutatud mõtteid oma pesa värskendus kuurist ja tundub, et isegi mu ideede elluviija leidus. Aga eks paistab mis saab. Mõned tuttavad kellele sellest rääkisin tegid vaid kahjurõõmsaid märkusi , et näe õnneks leidub teisigi hulle kes selle kolgata tee tahavad jalgealla võtta.  

Pühapäeval  mmm oli tõeline gurmaanitsemise õhtu juusturestoranis St.Michael, mis asub … eee Nunne 14 vist oli aadressiks. Kõigepealt sisekujundus on juba selline mõnusalt keskaegne nagu viibiks mõne keskaegse inglishmani rüütlilossis vastuvõtul. Toitudega oli ikka viimseni vaevanähtud ja kõik maitsebuketid ilusti palanksis. Teenindus jättis ehk natuke soovida aga selle korvab kõik muu.:)

Üldiselt jah kõik road sisaldavad peaasjalikult juustu. Kohvi sisse juustu me vist tavaliselt ei pane onju. Seal pannakse ja tulemus on … minge kogege parem ise :). Üldiselt tehakse seal igasugu muid trikke juustudega veel. Keskmine arve oli 400 eeku näkku (jook;eelroog;põhiroog;magustoit) Loodan selle kohale igaljuhul pikka iga. Tepselt selline seff koht kuhu oma kaasa näiteks mõnel tähtpäeval sööma viia ;). Tõesti, restole kogu komplekti eest 10 points.

Hansabank Marketsi vanemanalüütik Maris Lauri leiab, et kaupmeestele tuleb teha selgeks, et nemad ei otsusta hindu, vaid nõudmine-pakkumine. Inflatsioon olnud ootustest tugevam, numbrite mõistes küll tagasihoidlikult, nentis Lauri. Tarbijahinnaindeksi kasvu prognoos oli 2007. aastaks 6,4%, tuli 6,6%. “Eeldasime, et nõudlussurve hoiab hinnatõusu kontrolli all. Kahjuks ta ei teinud seda kõige tugevamates valdkondades toidukaupades ja mingil määral ka autokütuse juures. Inimesed kehitasid õlgu ja jätkasid ostmist, ” rääkis Lauri.“Kaupmeestele ja teenindajatele tasuks selgeks teha, et kaupade hind ei vasta vahel nende väärtusele. Näiteks võiks öelda teenindajale, et teie kauba hind on liiga kõrge ja minna teise kaupmehe juurde,” kutsus Lauri inimesi üles kaupmehi ohjama. 

Äripäev 05.02.2008

******************************************************************************************************** 

Esiteks „kaupmees“ on vahendaja. Kaupmees ei määra hinda, vaid hinna määrab tootja. Tootja määrab oma kauba väljamüügi hinnaks just selle hinna millega ta suudab katta tootmiskulud. Ehk lihtsamalt kui leivatootja ei saa enamb sama hinnaga toota kui enne, tänu sellele, et on tõusnus tooraine hind ja ka tööjõu hind, rääkimata elektrist, bensiinist (mis puudutab  kaubavedu) jne. Siis ta peab oma tehasest välja mineva leiva hinda tõstma, seega kui enne oli jaekaupmehe sisseost (tootja väljamüük)  näiteks 400g teraleivakohta  4,20+km ja nüüd on see 6,20 +km, siis kaupmees saab oma 20% vahelt enivei. Kaupmees ei ole sotsabi organisatsioon mis peaks oma arvelt müüma. Kaupmehelgi on rent ja töötajate palgad ja muud kulud oma kpl pinnalt maksta. Seega kui tõstab tootja oma tehasest välja mineva kauba hinda kerkib ka automaatselt selle toote jaemüügihind kaupluses.  

See hinnaralli mis hetkel poodides toimub on pika ahela viimane ots. Tingituna paljudest muudest tegurites mitte kaupmeeste omavolist. Ehk kuidas kujuneb jaemüügihind kaupluses. Sisseostuhind 6,20 eeku +18% km+20% kaupmehe juurdehindlus (vastavalt tootegruppidele on see erinev)= jaemüügihind kaupluses.   

Enne: 4,20+18%+20%=5,95 jaeh.kaupluses

Nüüd: 6,20+18%+20%= ~ 8,80 jaeh.kaupluses

Seega tarbija näeb reaalselt 2,85 eekust tõusu ehk ligi 48% hinnatõusu.