juuni 2014


Ma ei ole küll pidanu viimasel ajal tööd ostima, aga neid küsimusi mäletan isegi mina aasta 2003.:) Ma kaldun arvama, et kuskil on mingi õppejõud need ette kirjutanud ja nüüd kõik  (loe: udupeened personali spetsialistid) kes ellu astuvad ei oska lihtsalt loomingulisemalt läheneda. Suurfirmades  tihtipeale ei teatagi mida üldse kujutab endast amet kuhu inimest ositakse ja siis ongi hea mingi standartpakett sahtlipõhjast krabada.

Allikas: http://kandideeri.ee

See, mida ma ei mõista, on see, kuidas aitavad parima kandidaadi valikul kaasa nn „kohustuslikud küsimused“. Toon mõned näited ja vastaksin, mida ma tegelikult nende kohta arvan. „Õiged“ vastused nendele küsimustele on silmakirjalikud ja ette teada.

  1. “Miks Te soovite töötada just meil?” Õige vastus oleks siin nüüd siis jahuda huvist firma vastu ja kõik faktid firma kohta välja tuua, mis internetist leidnud oled. Minu arvamus aga on see, et tegelikult soovin ma omale leida lihtsalt töökoha, mis ei pea olema teie juures. Mul on elamiseks raha vaja ja kuna tööpakkumisi napib siis ma väga ei saagi valida kus ma töötan. Kui vähega pakutav koht sobilik on tuleb kandideerida!
  2. “Miks me peaksime just Teid valima?” Järjekordne klassika. Õige vastus oleks midagi sellist, et loed jälle oma senised kogemused ja oskused üles, mis võiksid kasuks tulla ametis, kuhu kandideerid. Tegelikult on nii, et võibolla Te ei peakski mind valima. Selleks, et vastata küsimusele, et miks kandidaatide seast just mind valida, peaksin ma teadma teiste kandidaatide kohta kõike. Ma ei saa ju omi eeliseid välja tuua tundmata teisi kandidaate.
  3. “Mis on Teie kõige suurem saavutus?” Mõnel on see läbida maratonijooks, mõnel hüpata langevarjuga ja mõni on Estonia hukust eluga pääsenud. Tööalaselt aga on tavalistel töötajatel oma suhteliselt kitsas asi mida nad tööl tegema peavad. Siin saab mõni projektijuht rääkida oma hästi õnnestunud projektist vms. Tavalise töö tegija töö koosneb väga paljudest väiksematest ülesannetese, mida ta igapäevaselt teeb. Kokku ongi see suur saavutus. Meri koosneb ju piiskadest.
  4. “Mis on motivaatoriks?” Siin peaks ilmselt rääkima ise enda motiveerimisest ja toetavast kollektiivist vms. Mina tahaks kohe esitada küsimuse, et mis on peamine põhjus, et inimesed tööl käivad? Vastus on raha ja kogu lugu. Mind motiveerib ainult raha ja kui mul on korralik sissetulek siis tunnen, et ei tee tööd niisama vaid saan selle kulutatud aja eest lubada omale tegevusi, mida ma muidu ei saaks. Kui aga raha jääb ainult söögi jaoks siis see mind ei motiveeri tööd tegema. Ausalt!
  5. “Kellena Te näete ennast viie aasta pärast?” Kindlasti peaks ütlema, et veel parema spetsialistina või ideaalis isegi ametiredelil tõusnuna ja seda ikka samal alal kuhu kandideerin. Tegelikult on elu nii heitlik ja muutuv, et ma ei julge isegi mõtelda mis saab ühe aasta pärast. Ma ei julge endale suuremaid fantaasialende lubada. Loomulikult sooviks ju karjääri teha jne aga milleks seda jama küsida kui soovitakse ausat vastust.
  6. “Mis Teile kõige rohkem meeldib/ei meeldi praeguse töö juures?” Vist peaks ütlema, et kõik meeldib. Siis ma ju ei sooviks töökohta vahetada??!! Samas kui ütled, mis ei meeldi siis võib tulevases kohas võib samu asju leiduda, mida ebameeldivaks nimetasin. Tegelikult otsin ju paremat palka.
  7. “Miks valisite just selle eriala?” Siin peaks mämmutama kuidas ma olen elu aeg unistanud sellisest tööst. Võtame näiteks mingisuguse ettevõtte kes müüb tööriistu vms. Siis kui teised lapsed tahtisid saada politseinikuks, arstiks, rallimeheks või kosmonaudiks, soovisin mina tööriistu müüa. Juba väiksena oli mul pisike haamer, saag ja nurgik, millega ma mängisin. Elukutse valiti omale nõukogude ajal. Tänapäeval lihtsalt teeb elu omad korrektuurid ja kuidagi on juhtunud, et see läks lihtsalt nii. Loomulikult on mu eluunistus teha midagi muud.

Sellepärast omandan hetkel ka teist eriala. Omandatav eriala on hoopis erinev sellest, mida senini olen teinud. Intervjuudel on küsitud, et miks just selline eriala jne. Loogiline on, et soovin töötada tulevikus valitud erialale võimalikult lähedasel ametil. Kahjuks on tööandjaid kes minuarvates on mind valimata jätnud just seetõttu, et omandan teist eriala ja kardetakse, et kui kool läbi lahkun nende juurest. Nii kurb kui see ka poleks. Peaks CV-st vist praegused õpingud välja võtma aga siis ei saaks koolis käimiseks enam töölt ära küsida.

Tööandjad võiksid läheneda intervjuudele loovamalt. Kas nad saavad siis omale õige inimese kui esitavad kuskilt maha kopeeritud küsimused ja tööotsija loeb neile küsimustele pähe õpitud „õiged“ vastused ette, ise valetades ja peas hoopis teised mõtted ? Mida Teie arvate rahvas?

Peeter, Delfi rahvahääl

 

 

Ma olen pahane jah, et võetakse ära autokomp 64 €. Seda enam, et seda ei võta ära mitte tööandja vaid riik. Miks see kellegile ette jäi ma aru ei saa. Seda maksab ju tööandja ja maksuvabalt. Ma ei näe siin seda kasu mida riik siit saab. Minu tööandja ei tõsta mu palka 64 euri (vaevalt kuskil mujalgi seda tehtaks) võrra ega ei hakka maksma ka makse mis sellega kaasneks. Ehk siis kahju kannatab reatöötaja. Või kus see point on ?

Ma siiralt usun , et vastu ja poolt argumentidest peaks sündima tõde ja parim lahendus probleemile/olukorrale. Olen  FB ühe toreda grupi liige(“Virginia Woolf sind ei karda”), kus tõesti on aegajalt ikka väga huvitavad arutelud, väge arukate argumentidega, väga arukatelt kodanikelt.

Kuid nende paljude arutelude juures on jäänud silma üks väga neg asi. Kui asi puudutab eutanaasiat, surrogaatemadust, elatisrahasid,  erinevaid perekondade vorme, prostitutsiooni, ravikanepi legaliseerimist   jne. ehk kõiki neid igapäevaseid sotsiaalseid teemasid millega meie riik ei ole tahtnud  tegeleda ega seaduslikku  vormi anda . Esimese asjana tuuakse kilbile nende teemade puhul see kuidas inimesed hakkavad  neid seadusi omakasu eesmärkidel ära kasutama. Tahtamata näha inimeset hulka kelle elukvaliteeti need parendavad. Igal seadusel, igal süsteemil on oma ohvrid.  See on paratamatus. Me ei keela ju ära liiklust, hoolimata sellest , et igapäeva saab keegi surma või sandistatakse rängalt. Ohvriks on ju tihti see kes on jälginud eeskirju, hoidnud oma autot tehniliselt korras jne.  Me loeme seda vaikivalt hinnaks, mis tuleb maksta selle “mugavuse” eest. 

Holland on seadustanud nii eutanaasi, kui ka alaealiste eutanaasia, prostitutsiooni ja kerged narkootikumid jne.  Ma ei ole kuulnud, et rakentatud seaduseid oleks vaja nö tagasi keerata.

# konkurentsivõimeline palk – palk on väiksem kui konkurentidel, et säiliks tööandja konkurentsivõime

# rutiinitaluvus – töö on väga igav

# meeskonnatöötaja – kui keegi midagi ei tee, pead ise kõik ära tegema, lisaks vastutad teiste töötajate tehtud vigade eest

# valmisolek ületunnitööks – 8 tunniga tööd ära teha ei jõua, arvesta ka nädalavahetustega

# karjäärile orienteeritud – pereelu pole võimalik

# lisa foto – töökoht antakse näo järgi

# täpsus ja tähelepanelikkus – puudub kvaliteedikontroll

# töökohal riietu mugavalt – me maksame nii vähe, et sa ei jõua korralikke riideid osta

# mitmekülgsete kogemustega – sa pead asendama kolme inimest, kes just töölt lahkusid

# muutustega kohanev – ülemus muudab oma arvamust iga päev kaks korda

# stressitaluvus – me ajame su iga päev hulluks

# positiivne ellusuhtumine – sa pead olema rõõmus, kui keegi sind solvab

# tulemuspalk – süüa saad endale lubada korra, kaks või vahel harva ka lausa kolm korda päevas.

# firma transport – töökoht asub pärapõrgus

Selle suve hääl on vaieldamatult rasvatihaste laste sädin. Nimelt on nad meie maakodus teinud pesa varikatuse alla. Oh seda sädinat  mis lahti läheb, kui ema või isa ussikesega pessa lendab. See on lihtsalt nii nummi :).Hommikuti seal katuse alla  istudes on nende toimetamisi päris lahe jälgida. Ausaltöeldes ma imestan kui palju usse meil õunapuudel ringi kondab :). Seda kogust, mis nad lastele söögiks on tassinu, võib vist mõõta lausa kilodes. Kasulikud linnukesed.

Läksin eile trenni, ilm oli ilus. Jõudsin kohale, saime paduka kael ja lausa kaks korda 1,5 h jooksul. Üks sabin kestis miskit 15 minutit . Ma ei mäletagi millal ma nii läbimärg olen olnud, et lausa trussikutest vett väänata saab, tõenäoliselt lapsepõlves. Omamoodi kogemus, pall oli nii libe, et omaarvates said nagu õigesse kohta pihta, aga veeres ta ikka oma teed. Peale seda oli soe vann ikka luksus ja veel luksuslikumalt mõnus tunne on KUIV olla. 🙂

Müüsin oma vana Hundu ära nö tuttava tuttavatele, seepärast ei hakanud kohe karmi mutti mängima ja ümber regamist nõudma, ega kehtivat liikluskindlustust katkestama. Tegin vaid ostu-müügilepingu. Läks nädal, kui tuli palve edastada liikluskindlustuse poliisi nr. Pole hullu ikka juhtub, kes meist poleks väikest kõksu teinud onju.  Möödus nädal ja kõne politseist, kuna auto oli ikka veel minu nimel, siis helistati mulle. Kuskil Peterburi mnt 23 km seisab teie masin ja segab tanklasse sisse tulevate rekkade tankimist. Kõnest sain aru, et auto teisaldatakse ja anti mulle sellest teada.  Kuna ma kartsin juba hullemat, et masinaga tehti avarii ja jäeti lihtsalt maha. Hiljem helisitasin ise politseisse, et mis parklasse auto viidi. Vastus: kuna auto ei sega avaliku ruumis liikumist  vaid asub eramaal ehk pind milles auto seisab kuulub selle tanklaketile, seega on auto teisaldamine tankla ja  autoomaniku vaheline asi.   Muide seadus lubab sellel  tanklal kokku arvutada äritegevuse kahju ja autoomanikult see sissenõuda, aga ei luba panna kätte võõra vara külge. Samas võib MUPO trahvi teha ja trahvikviitung minu postkasti panna ja pärast aja asju ja tõesta ,et mina see ei olnud kes selle sinna jättis. Õnneks sain tüübi telefoni otsa ja palusin tal see ikkagi sealt ära viia. Selgitus oli, et bens sai otsa ja automaattankur oli rikkis. Häm lükka siis asi vabalkäigul olles niimoodi eest ära, et see ei segaks teisi. Kui mina jõudsin seda masint üksi maja ees õigesse kohta lükata, jõuab tema ka, ei olnud ta nii õbluke midagi :). Nagu ma oma pika elu jooksul olen aru saanud, siis kõik ei mõtle nii nagu mina :). Möödus nädal ja jälle politsei toru otsas, teile kuuluv auto seisab L… tänaval ja krundiomanik on mures miks see sinna jäetud on. Selgitasin asja, et auto on müüdud ja ei kuulu enam mulle. Jälle mõtlen mina sedasi, et kui auto annab otsad, siis ühe autoga  sõbra leian ikka kelle abiga  pukseerime auto kuskile kus ta oleks nö. omal territooriumil.  Järgmisena  selgus, et tüüp on teinud lausa 2 registreeritud liiklusõnnestust ühepäevaste vahedega.  Nüüd hakkasin juba lepingut üles otsima ja selgus, et tüüp on kas sihilikult või kogemata jätnud kaks nr oma isikukoodist kirjutamata ja minu lohakus, et ma ei kontrollinud. Läks nädal ja jälle politsie toru otsas, teile kuuluv auto seisab nüüd L… tänaval M…. tänava poolses otsas, et auto tundub romu olevat, kõik  kummid on tühjad ja küljed mõlkis ja krundi omanik helistas kuna kardab vandalismi. Selgitasin jälle, soovitati kähku ARK minna  ja enda nimelt auto maha võtta. Vähemalt politse ei helista siis enam ja trahve ei ole ka mõtet mulle saata, aga ega romu sellepärast sealt põõsast kuskile liigu :). Panin siis ARK-i, tuli välja, et selle nimega ja sarnase isikukoodiga ei ole neil registris kedagi. Kaks sellist nime on, aga need on juba ikka väga vanad mehed, seega tüübil puuduvad juhiload 🙂 ja nemad ei saa mind aitada enne kui ma olen saanud õige isikukoodi. Tuttava tuttava kaudu sain puuduva nr paika ja ARKI-st auto maha. Küsisin, aga mis nüüd edasi saab? Öeldi, et auto on registrist eemaldatud nii kaua, kui keegi tuleb ja ta oma arvele kirjutab ja märge on juures, et ostu-müügilepingu alusel müüdud sellele isikule. Jee right see tüüp seda autot enda nimele võtab ja küsimus on, miks peakski. Käisin siis Hundut vaatamas ka seal kus politse ütles seda seisvat, seisab jah põõsa all  kõrval asuva tehase alajaama juures ja romu mis romu.  Krundi omanik ei tohi kätt võõra vara külge panna ja kuna auto ei sega avalikus ruumis liikumist, siis politse teda ei teisalda ja võibolla jäävadki seda uut omaniku otsima. Ma kaldun arvama, et see romu seisab seal veel kaua kaua.

Kõlab kuidagi nokk -kinni saba lahti teemana. Üksasi on see kui näiteks sulle kuuluv romu seisab sinu kortermaja ees või omas hoovis, aga teine asi on see kui see seisab kellegi teise maal või ühiskondlikul pinnal ja ametivõimud ei saa nagu midagi teha, veel eriti siis, kui näiteks omanik on riigist lahkunud. Kõik lõppes minu jaoks siiski õnnelikult ilma kahjusid kandmata, aga minuarvates oleks siin küll vaja mingit seadusemuudatust, sest ma kaldun arvama, et iga inimene teab mõnda seisvat autoromu. Mustika Prisma parklas seisis üks ikka  mitu head aastat :). Kui sa ikka näed, et autost sõiduriista enam pole, siis vii romulasse saad pappi, aga minuarvates on auto põssasse jätmine liht lohakus ja viitsimatus oma varaga tegeleda.

Teine aspekt mis mind natuke häirib on see, et kui sa jääd politseile vahele ilma lubadeta on kuri karjas, aga kui sa osaled liiklusõnnetuses mis ei vaja politsei sekkumist ei küsi keegi seda kas sul on lube või mitte.