jaanuar 2017


…enda esimese tätoveeringu :D. Kaasa kiidab ja tahab endale ka veel miskit lahedat teha. Igal juhul tundub, et see aasta tuleb neid veel juurde 😀

 

 

Täna juba puges kurbus hinge. Me ju kolime oma officiga. Rebestan siin vanu dokumente ja koristan kapp jne. 10 aastat oma  oma offisis ja nüüd 7 kesi ühes kitsas ruumis, ei õhku, ei privaatsust jne. Mu magamistubagi pole kodus nii suur kui mu kabinet. 🙂

Ühelt poolt on see aeg siin olnud igatepidi tegelikult väga suur luksus. Teisepoolt jälle on ta ka natuke ruineeriv olnud. Mu amet ei vaja suhtlemist, seega erialaseid tutvusi pole tekkinud, keeled on unustuste hõlma vajanud eriti vene keel ja ka inglise mingil määral. Ka sotsialiseerumine teiste inimestega on väikse löögi saanud. Ühelt poolt ju väga tahaks uusi ja huvitavaid tuttavaid, aga teisepoolt tekib tõrge kuidagi. Kaksikute värk vist :D.

Veel kurvemaks tegi asjaolu, et tegelikult ei ole ma oma 22 aastas tööstaazi jooksul kuskile tööle kandideerinud :). Mis omakorda pani käpad päris värisema, kui netist hakkasin töökuulutusi vaatama. Tegelikult selle kolimise valguses oleks aeg ennast  sellest kohast  lahti murda ja ka ametit vahetada ehk jaekaubandusest üldse välja astuda.  Kurvaks teeb ka see,  et ma ei tea mis võiks olla  see uus eriala mida  omandada.