november 2008


… selline pealkiri sobiks sellele raamatule tunduvalt paremini. Aga turumajanduse tingimustes ei tohi pakend olla ropp, see eest sisu võib. Uh, kuna ma natuke aega tagasi olin lugend “Joomahullu päevaraamatut” siis  tundus see raamat nagu “Joomahull 2 eesti moodi”. Ma isiklikult arvan, et vähemalt kolmveerand roppustest oleks võinud kyll natuke pehmemalt ja kenamalt kirjutada. Jah, ega see iseenesest ju asja ja ajalugu ei muuda, aga inimeses peab kõik ilus olema, kaasaarvatud sõnavara valik.:) Teine asi mis häiris on väga pikad ja keerukad laused, et kui lõpu jõuad oled juba esimese poole sidususe lause teisepoolega kaotanud. Ja kes keelab neid laused mitukorda lugeda onju. 🙂 Aga väljendid on meeldivalt mahlakad. Aa mis on täna teistmoodi kui tol ajal, tegelt ei miskit , vaid teise nimega inimesed. Tänase noored “rockijumalad” elavad ju sama elu, vaid natuke räigemalt ja rahakamalt. Üldislet lugege ja te ei kahetse. Iseenesest leiab igaüks sealt miskit nostalgilist.

Väike personaalne äratundmine oli minulgi. Nimelt sellise persooni nagu Hillar Nahkmani osas. Ta oli nimelt 9-das klassis meie kõhukas kodanikuõpetuse õpetaja, aasta oli siis 1992. Tema kuldne lause “Olge alati poolt või vastu, aga ärge olge kunagi ERAPOOLETU, erapooletus näitab hoolimatust” see lause  on mul meeles tänaseni. Kuigi mitte selle põhimõtte innukas järgia. Uuesti iseseisvunud riik oli veel noor ja paljud vanad õpikud korjati käibelt, aga uusi asemele ei antud. Seega pidi õpetaja kogu materjali kas kuskilt paljundama või lihtsalt omast peast parema äranägemise järgu jutustma. Tema tegi seda viimast ja ta tunnid olid meeldejäävalt ägedad.  

Ütleme nii, et ta pole ainuke legendaarne õpetaja, teda eristab vaid see , et ta on kuulsalt legendaarne. Kuulsaks sai ta sellega, et luges raadios purjuspäi uudiseid. 

Ma arvan, et mu koolikaaslased on sellega nõus, et sama legendaarsed on keemiaõpetaja Mändla, keda nii mõnigikord Keila vahel natuke purjakil nähti,  kui ka füüsikaõpetaja Tammjärv, kes juhtumis oli ka meie suht kaine klassijuhtaja. Minuarust need kolmeksi moodustasid sellise “Keila kooli ägedate õpetajate Kuldse Trio”. Ilma naljata, nad teadsid oma ainet super hästi ja samas oskasid ka noortega hästi läbi saada. See, et nei kõigil oli väike  viga külges sellest ajalugu vaikib :).

Advertisements

Neljapäeval sai mööda lumiselt imekaunist loodust nautides Pärnu poole sõidetud. Pärnu Endlas nimelt etendus Doug Wrighti näidend. Lugu siis ühest Saksa päritolu persoonist  Charlotte_von_Mahlsdorfist. Igaljuhul on see kaunis lugu üliinimlikust julgusest, ülistus ja õigustus iga inimese isikupärale ja loomulikult  elutahtele. Charlotte oli transvestiit kes pidas Berliinis 19. sajandi lõpu mööbli ja asjade muuseumi ja samas pakkus ühtlasi omasugustele inimesetele salajast kogunemiskohta. Näiteks saadi teada, et üks gaybaar tehakse homme maatasa ja siis tassis ta selle baari sisustuse oma muuseumi keldrisse ja baar elas vanaviisi edasi.  Või kuidas ta oma natsist isa taignarulliga teise ilma saatis ja siis vanglast tänu venelaste pommitamisele tulema sai. Kuidas ta kasutuks KGB agendiks värvati jne. Kuidas tal õnnestus iseendana üle elada natsi ja kommunistid? Tõenäoliselt, et seda lugu lõpuni mõista tuleks läbi lugeda tema autobiograafia.

Teda kehastab Raivo E.Tamm nagu ka ülejäänud tegelasi. Tükk on igaljuhul vaatamist väärt.

Näidend on võitnud nii Drama Teski , Tony ja Pulitzeri preemia parima näidendi eest aastal 2004.

Reedel sai ekpromt maal käidud. Pumba saime veel õnneks jäätamata kaevaust kätte. Aga voolikutes olev vesi oli juba ennast mõnuga tahkemasse olekusse sättinud. Aga iluz oli see pea puutumata lumevaip. Tilluksed jänkud jäljed viisi majani. Maja taga olevas biloogilitse jäätme hunnikusse sai sygisel hulgi õunu visatud ja jälgede järgi tundub, et metsead ja kitsed käivad seal tuhnimas. Ja loomulikult ei saanud ju talpa europea buldoseros oma jälgi jätmata urgu ronida. Mhmh see loom kaevab  läbi kõigest ka  kylmunud maapinnast. Eks vara kevadel läheb nendega jälle kätshiks, las mõnulevad niikaua.

… hea muusika otsa : Aknad

Jah, oma hämmastuseks ma ei teadnudki sellist(eid) muusikuid. 2005 aastal on neilt isegi plaat ilmunud. Huvitav mida ma sel aastal kyll tegin, et nad märkamata jäid.

Meie eilane söömaõhtu algas siis kinost ja uuest Bondi filmist. Madinat, tagaajamist, lõhkumist ja peksmist oli rohkem kui teksti. See vist on läbiaegade kõige kallim ja kehvem Bondikas ja pealegi Craig pole pooltki nii sharmikas kui oli Connery. Igaljuhul saal oli rahvast täis ja minu üllatuseks oli CC pilet juba 120 EEK -ule tõusnud. Kinos käisin ma tõesti nii eelmine aasta ehk, või oli see lausa üleeelmine. Saate aru jah, mida teeb vanus inimesega, me planeerime nädala jagu ette kinos käimist. :). Vanasti käis selline asi käigu pealt, nagu mingi loomulik igapäevane toimetus.

Plaan oli siis ära käia Balthasaris, aga päeva peale selgus, et ups sorry, kohti pole enne pühapäeva õhtut. Nagu mida, suht kallis restos pole kohti! Siinkohal tahaks öelda, et my ass majanduslangust onju. Kuid jah ega paljudel ei langegi ju, aga see selleks. Seega maandusime “Elevandis”. Täiesti korralik ja kvaliteetne koht. Mmmm lambaliha oli ikka väga mõnusalt pehmeks küpsetatud ja kana kreemises kookose kastmes viis lausa keele alla. Loomulikult ei saa mainimata jätta ülimaitsvat pehmet jogurtitaignast leiba. Tõesti mõnus India köögi kogemus mõistliku hinna eest. Igaljuhul oli meeldiv üllatus arvetel, kuna me palusime kõigile neljale eraldi arved, siis need toidud mis me olime tegelikult tellinud ühe poolt, aga tarbisime kahe peale, olid ka  arvetel pooleks jagatud. Väga pro igaljuhul. Teistes kohatdes sellist asja pole kohanud ja pole ka eeldanud. Nii öelda pluss punktid selle eest.  

Koju jõudes ootas meid ees juba pea kolm tundi mänginud pokkeriseltskond.  Kuna  lives pole ammu juba mängida saanud, siis rahakotirauad avanesid suht kergekäeliset ja seda enam, et söömise peale kulus plaanitust vähem pappi. Üldiselt kui ma siin mõnipäeva tagasi nimetasin kedagi söödakalaks siis ma võtan need sõnad täna tagasi. Mind tehti tyhjaks ja nii, et silm ka ei pilkunud, mingite noorte kuttide poolt.  Endale võiks nyyd öelda, et õpi mängima muti. 🙂 .

Jube masendav on lugeda neid lugusid meie esileedist. Noh, teat kyll neid kus teda beibeks ja ajudeta tibiks ja riigiraha raiskajaks, ma ei tea milleks veel nimetatakse (delfist leiab hulgim). Njah, eks ajakirjanikud tahavad ka raskel ajal leiba lauale, aga kas just selliste vahenditega see sinna tulema peab.

Minu teada algas peale Toomase presidendiks saamist see kamm pihta hoopis teisest otsast. Ajakirjanduses vihjati pidevalt, et E. võiks ennast kätte võtta ja korda seada jne. Nüüd kui ta seda teinud on, siis lähenetakse teistpidi, et oi näed liiga beibe nagu või nii. Vähe sellest ,et beibe, ärandati talt ka kohe automaatselt ajumaht. Eestlaste kadedus ja õelus ja pahatahtlikus on ikka piiritu. 🙂

Maksumaksjal peaks olema kahju hoopis sellest rahast, mis makstakse mitte midagi tegevate riigikogulaste taskutesse (101 on neid lausa 45). Või nagu tsekid näitavad valijate kohumiseks restoranides ja litsimajades. Mitte sellest piskust mis kasutatakse riigi esipaari esinduskuludeks jne. See ongi nende töö esindada riiki. Ja kui keegi hakkab vaidlema, et välimus ei ole tähtis jne. Siis minge vaadake natuke ühiskonnas ringi. Üritage näiteks sellise keskmisest halvapoolse välimusega ja jube heade ametialaste oskustega, natuke keskmiselt paremini tasustatavat ja esinduslikkust vajavat tööd saada. Valituks osutute siis kui kedagi ilusamat ja natuke halvemate oskustega ei leitud. Ja teie katseajal jätkuvad teie seljataga parema välimusega inimese otsingud. Isegi rasvast nõretavate juustega ja paksude prillidega IT mehi ei taheta enam oma meeskonda. Maakeeli öeldes, teate te näiteks mõnda meest või naist kes seksiks teiega esimesel korral just teie hingeilu pärast. See hingeilu äratundmine tuleb ikka tükkmaad hiljem. Esmamulje kinnistab ennast meie mälupilti pikaks ajaks, instinktidele põhinevat inimpsüühikat on pea võimatu muuta.  

Absurdne on ka süüdistus nagu põhjustaks tema eeskuju noortes mingeid saleduseideaale jne. Minuarvates on selle saleduseideaali töö ammu ära teinud haiglaselt saledad  Carmen Kassid, Liis Lassid ,Tuti Tulved jne. Noori huvitavad nende tegevused ja ideealid rohkem kui mingi üle 35 aastase tädikese mõminad. E. näitab seda, et hea tervise ja normaalkaalus olemise nimel tuleb teha sporti ja toituda tervislikult jne. Mitte suitsetada, juua ja mööda ööklubisid kepsutada. Ja see, et ta oma sportimisega innustab ka teisi kodanikke on minu meelest ju ülimega hea. Ja ka see, et kord maha tiritud kilod kipuvada tagasi tulema, teab meist igaüks kes oma kehakaaluga nii öelda väikest vägikaigast veab. Minu arust on  normaalne oma keha eest hoolitseda samamoodi nagu oma hinge eest.

Kuna ma täpselt ei mäleta mis väljaandest see oli, aga nii mõnda aega tagasi igaljuhul, avaldati  pilt kui ta miskil vastuvõtul oli sellise laheda “punksoengu” ja mustade küüntega. Ma olin rõõmus, et kas tõesti lõpuks on keegi julgenud murda seda igavat ja halli konservatismi (loe: 60a memmede stiilis-lilleline kleidike ja satsides pluusike, või tagasihoidlik hall-must kostüüm, võeh ). Vaadake kas või EU-s ringi, teate veel mõnda riigi presidenti kellel nii COOL kaasa on. Noh ok Sarkozyl, Shakul ka on, aga teatavasti pole ta grusiin ja suurema osa ajast veedab ta lasteg siiski euroopas, kui kaasa kõrval. Ülejäänud on nii memmed, et neist pole mõtet piltigi ajakirjandusse panna, peale toda hetke kui kaasa just oma ametivannet annab ja perekond ta kõrval seisab…

Olgem uhked, et lisaks targale, diplomaatiliselt kaalutlevale  ja majanduses orienteeruvale ning heade võõrkeelte oskusega presidendile saime lisaks ka ilusa ja intelligenste ja sharmantse ja sensuaalse esileedi.