raspe raspeldab

… oma miisuga. Matilda alias Massu on siis tänaseks juba ennast mugavalt sisseseadnud:

“Ohvrit mängides”

Linnateater, esietendus  2008

Autorid: Oleg ja Vladimir Presnjakov

Lavastaja: Mart Koldits

Ma ütleks, et väga seff lavastus. Väga minimalistlikke vahenditega oli väga vaimukalt lahendatud lavakujundus. Suht andekad olid ka olukorrad kus peategelane mängis  kuritegude rekonstruktsioonis ohvreid ehk tapetuid kodanikke. Peategelane Valja töötab Moskva miilitsas “ohvrina” on kõrgharidusega 30 aastane mees ja elab veel koos emaga ühe katuse all. Täitsa huvitav amet ju, mängid etteütlemise peale tuuletõmbusest tingitud faktoritest aknast välja kukkuvat perenaist või basseinis kiremõrva ohvriks langenud neiut, või sõbra poolt mahalastud sõpra ei mingit vastutust ja kohustust. Ülejäänud aja oma elust nägeleb emaga ja mõtiskled elu mõttetuse üle. Valja arvates tapsid ema ja onu isa ära, et ema ja onu saaks koos olla. Armastus või nii. Kuid enim meeldis mulle see kuidas Valja suutis oma sõnadega paljusid närvi ajada. Lihtne loogika käib ikka üle mõistuse ju. Ahjaa, ja see Ojari ujumispükstes mägedepojast mõrvar oli ka väga pro. Miilitsauurija õpetussõnad kõigile, tahad lollust teha, ära mõrva vaid pane hoopis elukaaslase hambapasta sisse sinepit.

Näitlevad:Valja-Priit Võigemast, Valja isa-Aleksander Eelmaa, Valja ema-Epp Eespäev, Valja kasuisa ja onu-Allan Noormets, miilitsauurija-Rain Simmul, teine miilitsauurija ja üks süüdlastest-Andres Raag, miilits-Mart Toome, videoperaator-miilits-Piret Kalda, Kalju Orro, Indrek Ojari, Andero Ermel, Marje Metsur, Ene Järvis, Helene Vannari

Kuna meie reisid E-ga kujnevad viimasel ajal aina rohkem kulinaarseteks orgiateks, siis alustame toidust. Kaks olulisemat:

Espada on selline süvamerekala, mis kuulub madeiralaste menüüsse nagu meil “headel aegadel” räim. Ma pean silmas neid aegu, kui räim oli vabalt saadaval ja odav. Välja näeb ta siis selline:

Espada

Taldrikul selline:

Espada serveerituna

Espada on väga hõrk peenekiuline valge kala , meie võime seda võrrelda tursaga. Huvitavaks teeb selle toidu grillitud banaan. Kala pluss küpsetatud banaan pole just meie ettekujutus korralikust einest. Aga nüüd võib öelda ,et see on suurepärane kombinatsioon. Peenemates kohtades pannakse sinna ka lisaks maracujat või muud hapukat puuvilja. Üldse on kala seal mail väga au sees ja igapäevane toit.

Kalaletid poodides näevad välja sellised:

Kalalett

Kalalett

Fotod on tehtud tavalises supermarketis mitte kalaturul ega spets peos.

Espetada on kohalikul viisil valmistatud shaslõkk. Kohalikul viisil tähendab  siis seda, et sealiha või kana või loomaliha  lükitakse vardasse vaheldmisi värskete loorberi lehtedega ja lihale puistatakse peale õrnalt meresoola ja siis läheb varras grillile. Serveeritakse värske salatiga või hautatud juur -või aedviljadega.

Üldiselt tasub võõral maal ikka igat vähegi kirjade järgi söödavat rooga proovida :).

Kaks huvitavat puuvilja ka:

Banaanananass

Omab sellist banaanile omast kuju aga sisu jällegi on sarnane ananassile. Maitses on tunda mõlemat puuvilja.

Annona ehk kreemõun on ta e.k. nimetus vist. Sisu on selline kreemjas avokaadole sarnane, maitse poolest  mõnusalt magus.

Annona

Muidugi on see saar ka mango sööjate paradiis nii küpseid ja häid vilju pole ma veel  kuskil saanud, kui seal. 6 mangot sai ka kohvris kodumaale transporditud.

Kohalik nö.leib on bolo de caco e.k. siis vist “saia kakuke” mida vähemalt restoranides pakutakse küüslaugu võiga.

Kohalik leib

Põhimõtteliselt on ta maitse poolest nagu meil müügil olev ciabatta. Sellest samast taignast tehakse ka nö kohalikku fast foodi. Ta näeb välja umbes nagu meie hot dog. Taigna sisse mässitakse salaami moodi vorst või peekon ja küpsetatakse selline piklik kakuke, mis lõigatakse pikuti pooleks, määritakse küüslauguvõiga kokku ja siis veel põigiti pooleks ja kliendile pihku. Väga maitsev oli igaljuhul ja kõigest  2 eurot tükk. 🙂

Vaadake seda videot hoolega, eriti rektor Lembit Allingu juttu. Ma olen siiamaani aru saanud, et mujal maailmas tekib perekond mitte läbi abielu vaid läbi veresuguluse. Kui koos elavad kolma põlve, vanaema kes elab koos oma tütre või pojaga ja tema lastega ei ole  Eestis perekond. Sest perekond tekib meie riigis siis, kui polt on majas koos abielutunnistusega. Nagu mida … . Aga tehke katse seda väita näiteks Itaalias, tõenäoliselt parimal juhul naerdakse teid lihtsalt välja, halvimal juhul saate tänaval natuke füüsililset sugeda sellise lolluse eest.

 Järgmine väide , et üks ema hakkab oma naissoost elukaaslase lastele seletama, et ta on nendele isa.  No anna kannatust papi. Tõsiselt kurb on, kui sellist idiootsust suust välja ajav inimene on rektor ja õppejõud meie riigis.

Kõik teised ka kes te juhtute seda blogi lugema, saage palun ükskord aru, et samasoolises suhtes on mõlemad naised või mõlemad mehed. Ei ole nii , et üks hakkab üle öö mõtteliselt vastasooliseks jne. Ei ole meeste töid ,ei ole naiste töid, on töid mis on vaja ära teha ja jagatakse see nii kuidas sobivam ja kellel mis paremini välja tuleb. Jne.

Samas oleks ammu aeg vastu võtta uus perekonnaseadus mis määratleb ära ka vabaabielulised- , samasoolised suhted, leibkonna ja perekonna mõisted jne. Kui palju alandust ja mõttetut vaeva see ära hoiaks.

Naiste pokkeriliiga lõppes nyyd ja mul kõva 16-nes koht ette näidata. Oeh endalgi hakkab hale, but that way it is. Aga tundub, et  aasta algusest karmistuv onlinekasiinode seadus paneb paljusid kasiinosid live pokkeri laudasi juurutama. Mis muidugi on täitsa pro omamoodi. Talve pimetatel õhtutel võiks täitsa kätt harjutamas käia.

E. maakodu külastasid metssead. Väikeste kärsajälgede järgi otsustades on seal terve kari hullanud. Igaljuhul saabudes oli vaatepilt suht jube. Aastaid oleme tasapisi võsa võtnud ja niimoodi muruga kaetud maaala laiendanud. Nüüd sa liht vaatad jõuetult, kuidas kõik see on ülesküntud, nii kahe kuni kolme ruutmeerti suuruste ovaalsete ringidena nii aia seest, kui aia väljast. Masendav. Kusjuures hämmastav on nende julgus ja ülbus. Söögu siis õunad ära või maasikate pealsed või noored puuvõrsed,  kus sa sellega künname ikka ka … . Egas midagi tõmbasime kummikud jalga, hangud ja rehad kätte ning maaparandus tööd algasid. Loodame, et kevadel, ehk ei ole jälgi eriti näha. Sead on ikka SEAD. Mutihunnikud ja käigud on selle kõrval ikka imetilluke kobestamine. Tuleva aasat ei jää midagi muud üle kui metsa poolsele osale aed ette ehitada.

Mutiskoor selleks aastaks on 20  isendit lõksudega , üks isend oli kassi poolt hukatud ja üks õnnestus elavalt kätte saada. Kokku siis 22.