jaanuar 2020


Aaa lubasin rohkem lugeda ja vähem fb kolada. Tehtud, selle aasta esimine raamat loetud. Eia Uus “Tüdrukune”. Väga mõnusalt ja muhedalt ja ilukirjandulikult ilusalt ja kolmekihiliselt kribatud teos. Korraga jooksmas nagu kolm täiesti erinevat teemat, aga samas haakuvalt  üks. Üheltpoolt selline imeilus untouchable story peategelase ja 20 a Mona vahel. Ilusad mõtted, mõnus dialoog, mõnusad hetked, mõnusalt intrigeeriv vürtsika kaneeli ja kardemoni segu talvises tees. Teisepoolt see karm reaalsus millega eranditult iga naine on silmitsi seisnud kes rohkem kes vähem. Tõsised teemad iroonilises võtmes. Ühiskonna raamid naisele, käitumise, uskumuste, olemuse, kehakujunemise, stigmade jne. osas. Kolmandalt poolt tööalane liin kus tõesti täna ikka veel kogeb peategelne teistsugust kohtlemist kui paljud mehed samal ajal samas valdkonnas. Seega jah võiks olla ka  iga mehe kohustuslikk lugemine.

Igaljuhul tekkis tahtmine kohe sama kirjaniku mõni raamat veel näppude vahele haarata.

IIlus number onju.  No ega polegi eriti tarku mõtteid või soove uueks aastaks. Peamine ül on ikka endiselt elavate kirjas püsida. Pohhuism, masendus, depressioon ja ükskõiksus murravad iga aastaga aina rohkem ja rohkem. Teatrisse tahaks rohkem jõuda 😀 (õpilaspilet ju tagataskus) jessus eelmine aasta sai vaid ühe korra käidud 🙂 uskumatu lausa, aga juhtub. Raamatute lugemisega on kuidagi kehvad lood täiega nagu. Mida lugeda nagu on, aga kuidagi ei jõua need asjad näppude vahele. Tennist mängida, kui finantsid vähegi võimaldavad ja kevadeks uue reketi soetamise plaan ka teha. Siis üks tatokas seisab siin klaasi vahel, peaks ikka selle ka ette võtma ja ära tegema. No rohkem seltsielu sooviks nagu ja uusi vallatuid tuttavaid, sellega ja nendega on ikka kuidagi väga kehvasti need asjalood. Noh irw ega kehakaalu tahaks ka allapoole saada onju, kuigi see tundub ikka selline mission impossible. Okei tõesti A.Vahingu loengus ei ole veel käinud, aga veavalt sealt 300 eest midagi tuleb mida ma seni ei tea. No ja mõnel reisul võiks ka jõuda.