jaanuar 2018


Mhmhm noh mis mul ikka teha onju. Mängisin siin natuke ja vupsti võitsin 110 eurise pileti. Üle pika aja tuleb mul nüüd vist live mängima minna. 😀 Varsti on EMV ka ukse ees, nii kuu aja pärast ja tundub, et tuleb osa võtta vist. 😀

Vot ja jõuksi kvartali kaardi soetasin ka ja käin nüüd jumpamas ja oma pekkis lihaseid trimmmimas. Aga noh kehkaalu osas olen alla andnud, las ma siis olen kobe ja kohev.

Advertisements

Nu nuh onju kohe kohe saab juba 4 kuud töötu oldud. No mul see õnnetu probleem mis vist paljudel, et ma pole tegelt oma elus leidnud seda ametit mis tõesti oleks just see minu tassike teed. Nüüd vist oleks viimane aeg see leida või nii onju. 😀 Jõuaks veel õppima minna jne. Küsisin TK karjäärinõustamist. Ühesõnaga sama targalt nagu ma sealt uksest sisse astusina sama targalt ma sealt ka välja tulin. NULL KASU. Ausalt öeldes jäi mulje nagu see karjäärinõustaja vajaks ise nõustamist.
Mhmh tegin hunniku teste, nende pealt peaks teoorias välja joonistuma minu suunad ja soovid jne. Huia bella sealt miskit joonistus. Ühesõnaga ma olin selles teenusest ikka topelt pettunud, kuna ma tõesti lootsin ehk saan mingi suuna või otsa kätte kuidas tööalaselt edasi minna.

Ma ei saa nagu päris hästi pihta, meil on väga kõvad psühholoogia teaduskonnad nii Tartu, kui ka Tallinna ülikoolides, kuidas ei ole võimalik koostada siis selliseid korralikke ja põhjalikke karjääri küsimustikke, mis tõesti kuidagimoodi inimesest või inimese “mõttesuundadest” mingi pildi annavad. Meil eraldatakse rahasid ikka igasugu totrate uuringute jaoks , aga vat seda mis vaja on seda tehtud ei saada.

Lisaks on minuarust ikka täiesti uskumatu, et testis on veel selline küsimus, et kas sulle meeldib teha käsitööd (näiteks: meestel: puidutööd,autoremont, naistel: siis kudumine ja heegeldamine) nagu FTF sajandis me elame. Või,et testis tuleb jagada veel viina liiter osadeks ja leida kasumimarginaal. Äkki oleks aeg see viin asendada sõnaga mahl. 😀 (ma olen ikka Ossule truu).

Oeh nii hea on ikka oma blogis vinguda. 😀

Teatritükil on esiteks väga tabav pealkiri, noh eks ma ju tunnen ka ennast natuke sedamoodi. Lähed teatud poodi, siis ütlen ju ikka uhkelt “meie”, sekund hiljem tuleb meelde, õige õige pole enam mingit meiet, aga noh riiulisilte sätin ikka endisest harjumusest või lükkan kauba riiulis ritta :). Või kui teatud kirjadega bussi näen läheb ikka südames alt soojaks. See selleks, elu läheb edasi ja küll ma ükskord sellest “väljaheitmisest” ka üle saan.

Keegi just oli kuskil kirjutanud, et looda vähem siis saad alati meeldivalt üllatunud olla.  Kuna Toopmere jr. eelmine lavastus ” Üle piiri”  oli ikka no täielik saast ja läheb kenasti mängukavast maha. Seega olingi meeldivalt üllatunud, vaatamata väga kiitvatele arvustustele mida enne vaatamaminekut lugesin.

Ma ei mäletagi millas juhtusin vaatama mõnda tükki kus kõik lavalised võimalused oleks mängu pandud. Liikuvad platvormid (need siinidel liikuvad alused milledega saab seda korruste effekti teha), lavaauk, pöördlava, laskuv lava, prozektorid, kohanäitaja. Tõesti täiega suure lava tükk, eesmärk oligi vist tekitada selline  tajutava suure ja võimsa maailma mõõde, see õnnestus suurepäraselt. Lavastus puudutab hinge, on vaimukas,  jääb meelde ja peamine paneb mõtlema kogu oma 4 h kompaktsuses, nii lausefraasides kui füüsiliste kehade kujunduslikkuses. Inimeste rände teema on ju väga aktuaalne. Vaadatuna meie inimeste minekutest, hakkama saamistest, sulandumisest, integreerumisest jne.

Peaosalist Beni kehastav K.Viiding oli lihtsalt äge. Milline tekstimaht, milline füüsiline vorm. Ning kes ei armastaks meie valvevenelast Bentslerit onju. 😀

Märkasin, et teatrisaalis oli väga palju noori. Kas see on nüüd  noorte kultustükk või miskit, aga no mõni oli kohe ikka väga transis lausa :). Publik aplodeeris seiste, no ma ei saanud aru miks, oli hea aga mitte nii hea. Või on see, see kambaeffekt üks tõuseb siis riburadapidid teised järgi.  Viimasel ajal olen lugenud ja kuulnud, et jah pole jälle nagu vahet, iga palaganni peale püsti. Eelmise buumi ajal täheldasin seda sama, vahepeal see normaliseerus ja nüüd on tegelt jälle, ürituste buum käimas.

Kelle õnnestub piletid hankida, siis soovitan, väga kihvt oli. 🙂
 

Mhmh, see vana hea sotsiaalpornokanal näitab sellist toredat sarja nagu “Kiirabi”. Tegu siis vist inglaste tootanguga, nende saarel olevate linnade kiirabide tööst. Tõsiselt kurb on vaadata kuidas brigaad suunatakse ümber, selle asemel, et lapsele appi sõita tuleb minna kohta kus keegi lihtsalt heast peast pussitab.
Londoni oma oli ikka pärsi jõhker, 44 pussitamaist ühel ööl või 100 alkoga seoatud kuritegu jne. Palju muid lollakaid kaklusi. Nv kõik see jama kahekordistub. Ma ei tea, ma vist ei taha teps mitte enam Londonisse minna.:D Hirmuga väristan õlgu, et aastaid tagasi olen minagi seal öistel tänavatel natuke joogisena jõlkunud.
Jah ikka imelised inimesed töötavad seal(pean silmas kõiki parameedikuid/politseinike maailmas) kes suudavad seda ühiskonna mustemat/õnnetumat poolt päevast päeva ja ööst ööse näha. Kurb on, et miski ei ole enam püha, ründa politseid, ründa kiirabi, kusjuures selle eest eriti trellide taha ka ei pisteta enam. Kõigepealt sündmuskohale jõudes vaatad, et kedagi kuskil sind ründamas ei ole ja siis saad alles kannatanule appi minna ja ikkagi, soovitavalt tee oma tööd, aga piilu alati üle õla.