See mägede võrgutav kutse sai peale 2 kuud minust võitu ja nüüd siis mais saarele tagasi. Kui juba mais minna siis ikka suurima “pedepralle” ajal. Eks siis paista mis kirevad massid seal koos  on.:D Ja ma ei suuda ikka veel endale ratsionaalselt ja mõistlikult seletada, et mis asi see on mis sinna tagasi kutsub. Tegelt on see ju koht nagu iga teine puhkuse saareke Kreekas või Itaalias. Pealegi on mul veel  niipalju kenasid käimata kohti.

 

Sai üle pikaaja jälle teatrisse mindud. Vahepeal ei tahtnud nagu kuidagi, nii võlts tundus kõik, nii nähtud, nii olnud. Aga väga mõnus oli, teatrifluidum ikka suudab veel lummata.

Siinkohal sekundeerin Danzumehele ja tõesti oli hästi tehtud tükk, no ja muidugi Ita. Ta ikka veel suudab treppidest joosta, tantsu lüüa ja selge diktsiooni  ja omase hääälega publiku hiirvaikseks sundida. Ja Martasse võib ikka täiega ära armuda. No ta lihtsalt on nii äge tibin.

…enda esimese tätoveeringu :D. Kaasa kiidab ja tahab endale ka veel miskit lahedat teha. Igal juhul tundub, et see aasta tuleb neid veel juurde 😀

 

 

Täna juba puges kurbus hinge. Me ju kolime oma officiga. Rebestan siin vanu dokumente ja koristan kapp jne. 10 aastat oma  oma offisis ja nüüd 7 kesi ühes kitsas ruumis, ei õhku, ei privaatsust jne. Mu magamistubagi pole kodus nii suur kui mu kabinet. 🙂

Ühelt poolt on see aeg siin olnud igatepidi tegelikult väga suur luksus. Teisepoolt jälle on ta ka natuke ruineeriv olnud. Mu amet ei vaja suhtlemist, seega erialaseid tutvusi pole tekkinud, keeled on unustuste hõlma vajanud eriti vene keel ja ka inglise mingil määral. Ka sotsialiseerumine teiste inimestega on väikse löögi saanud. Ühelt poolt ju väga tahaks uusi ja huvitavaid tuttavaid, aga teisepoolt tekib tõrge kuidagi. Kaksikute värk vist :D.

Veel kurvemaks tegi asjaolu, et tegelikult ei ole ma oma 22 aastas tööstaazi jooksul kuskile tööle kandideerinud :). Mis omakorda pani käpad päris värisema, kui netist hakkasin töökuulutusi vaatama. Tegelikult selle kolimise valguses oleks aeg ennast  sellest kohast  lahti murda ja ka ametit vahetada ehk jaekaubandusest üldse välja astuda.  Kurvaks teeb ka see,  et ma ei tea mis võiks olla  see uus eriala mida  omandada.

 

Ja ongi saarel jälle käidud :). No peaks ütlema, et sensuaalselt äge oli. Ühesõnaga sai päälinnas oldud, ringi silgatud, shopatud, autoga mägedes käidud, sipa ka matkatud ja natuke ka ‘integreerunud kohalikega’ seltsielu elatud, mis tagantjärgi tundub kuidagi kummaliselt veider :D. Mõni asi jäi isegi kummitama, aga eks ma nüüd meenutan ja mõtlen mõningaid asju enda jaoks läbi :D.  No jaa peaks ütlema, et ma vist isegi juba natuke mõistan miks mõned sinna lausa elama kolivad 😀

Äramineku päeval, kohver käeotsas lohisedes bussipeatuse poole kõndides, vaatasin mägede poole ja kuidagi võrgutavalt kutsuvad olid :D. Ehk kunagi tagasi.

Ja nüüd tuli miskipärast geniaalne idee  lugeda läbi kunagine ‘missjuuni’ blogi 😀

Lõik tänasest meediast: …on üks pisike tüdruk, kes sündis selle aasta juulikuus tugeva hapnikupuuduse ja hulgiorganpuudulikkusega, lisaks kahtlustatakse tal ka väga haruldast pärilikku ainevahetushaigust. Ta vajab iga päev ravi- ja hooldusvahendeid nagu süstlad, sondid, aspiraatori kateetrid ja muu.

Nagu täiega. Ma olen oma arvates suht suure empaatiavõimega, aga kuskil on lolluse ja ratsionaalsuse piir. Tõenäosus, et temast ei kasva iseseisev ega teovõimeline inimene on arstide poolt juba 100% kinnitatud ja me hoiame teda “elus” ehk piiname mõnuga. Halastus eutanaasia oleks siinkohal väga suureks abiks.

Oeh no vanal inimesel ikka juhtub. Võtsime eelmine pühapäev maal puid, kuna mul käpp haige sai M. kaasa võetud. Pausi ajal tõstis ta lauale shokolaadikoogi tükid. Kõht oli tühi, krabasin ka ühe ruudu. Oli küll imelik maitse, aga ei mina uskunud, et see ‘lillekese’ värk sedasi toimib. Tööle jõudsin alles teisipäeval. P õhtul alates kella kuuest ei mäleta suurt miskit. Teistkorda enam ei taha, väga imelik oli. Jääme ikka meie põlvkonna ‘mõnuainete juurde’. Olge te tervitatud Bacradi nahkhiir ja Captein Morgan.

 

Aga teine trip läheneb ka koletul kiirusel. 3 nädalaks saarele. Kuna peale esimest korda jäi saarest väga hea mulje, siis seekord lähme kambaga ja teeme põhjalikumad süvauuringud.