juuni 2011


Nii hea on eksisteerida ajas,  ajapiiranguteta ajas. Mulle hullult meeldib see, kui pole ärkamisaegu, tööaegu, puhkuseaegu, tähtaegu, sulgemisaegu, avamisaegu,  on vaid kulgemis aeg. Aeg, kus pole mingis keskkonnas elamise ajakohustusi, kui aega saab hinnata päikese ja sisemise tunde järgi.

Läksin siis täna kaalule ja oh üllatust ma ei kaalugi juba 90kg vaid kõigest 83. Õgimishood on selleks korraks läbi. Eks ma tasapisi üritan ikka jälgida mis näost sisse läheb aga …..iseendale tuleb liht rohkem aega leida ja rahulikult ja tasapisi kulgeda. Närviline on see eluke kuidagi, eks selle autokooli pärast. Ühesõnaga ei paista see ARK veel kuskilt. Ehk ei midagi uut siin ilmas onju. Aga oi ma olen autopede ikka. Nv nühkisin oma Gabriellakes seest nii puhtaks kui vähegi võimalik ja aknapuhastajate kummid vahetasin ka päris ise ära. Tasapisi soetan siis kohustuslikku varustust ja uus liikluseeskiri tuleb ka veel selgeks saada.

Jee jee järgmine nädal on puhkus. Vaatab äkki jõuab isegi kinno mindud ja vanalinna jalutama jne. Ühesõnaga me lähem E.ga maale ära ja enne esmaspäeav tagasi ei tule. Seega kellel linnaelust kopp ees ja jaanipäeval ripakil astuge läbi.

Ma õgin juba pea teist nädalat nagu siga. Kogu mu paarikuine vaev on vastu taevast.  Teagi nüüd kas peaks mingi uue hobi leidma või seltskondlikuks hakkama või kvaliteetsema eraelu hankima või …… Õnneks peale jaanipäeva saab nädala puhata.

Kõigepealt jäi mu katse äädikaga ära. Kuna pold nii suurt joogijanu, et liiter vett nahavahele kütta. Seda enam, et õhtal oli rummi laksu oodata. Kuum oli, aga ma ei pistnud oma nina enne õue, kui külalised saabusid. Seega üritan järgmine nv seda bioloogilist katset uuesti.

Tegelt mõnikord harva võib põõsa all rummi tarbida küll. Aga kõikse olulisema saime ikka teada , et M. elukaaslasel on iseseisev.  Pühapäeval sai läbu koristatud ja õhtuni tahenetud. Aga nii sumedad on need suveõhtud ikka, eriti varajased hommikud,  kui päike sirutab kiiri ja loodus tärkab.

Aga täitsa pekkis mu näpud haisevad küüslaugu järele veel tänagi. Ometi olen korra vannis käinud ja nõusid pesnud.

Naabri pontu tuli jälle meitele. Point ei ole mitte selle, et pontu jälle jookus pani aga selles, et peremees ei ole IKKA viitsinud tema kaelarihmale kinnitada telefoni nr kuhu helistada kui keegi koera leiab. Ükskord paneb ta nii ajama, et ei leia koduteed ülesse ja kõik inimesed ei viitsi viia koera kuskile pärapõrgusse kiibi kontrolli, et sealt omaniku andmed teada saada. Üldiselt on see pontu väike punkar ikka küll, et hüütakse ja kutsutakse aga kodu poole ei lidu, nii põnev on ju midagi muud teha. Õnneks tänaseks on teadmine, et pontu  on  ülepõllu naabrite oma ja tarisin ta nööriotsas kodu poole ja vestlesin omanikuga. Aga ma saan temast ka aru, et tõesti tahaks ju lasta loomal natuke vabamalt olla, aga pane andmed kaelarihmale.  Pontul on ka ilus nimi Bruno. 🙂

Oleks esimisel korral olnud rihmal omaniku nr oleks loomal jäänud tükmaad seiklusi olemata.

http://www.epl.ee/artikkel/599271

Põhilioselt on kaks teemat onju: pekid ja autokool 🙂

Pekid ladestuvad selga turbokiirusel ja kapitäis riideid ei lähe eriti selga enam. Ehk teisisõnu mõtlen ma juba väga põhjaliku söögiisu vähendavatel tablettidele.

Mingit sõiduekamist ei toimunud ja kui oleks toimunu oleks ma selle 7 korda läbi kukkunud. No ma ei saa aru iga kord, kui tund lõpeb öeldakse no pole viga juba tuleb. Viimased 20 korda olen ma seda kuulnud. Aga nagu ei tule ju, peagi on 70 sõidutundi  täis. Vähe sellest, et ma sellest autokoolist jubedalt stressis olen, on see soov, osata autoga sõita,viinud  mu rahakoti tühjaks ja ka tagatipuks võlgadesse. Aga ükskord sõidan ma enivei ja oma autoga ja rohelise vahtralehega ja oskan kapoti all asju ka ära tunda :).

Aga täna ja homme õhtul ma liht puhkan ja toimetan kodus ja silitan kassi ja tööl läheb ka põnevaks, oleks vaid ajus mahtu kõike seda infot vastuvõtta.

* Et sääsed ei tuleks hammustama, joo paar lusikatäit äädikaga nõrgalt hapustatud vett. Sinu lõhn muutub sääskedele ebameeldivaks.

Nädalavahetus kavatsen teha enda peale bioloogilise testi. Ma ei tahaks eriti hästi uskuda, et see mõjub.

Kaal 81 kg. Ei edene kuidagi see asi.

Kuna E. on pea igapäeva tööl, siis  Capriola liht seisab maja ees. Tasapisi asi edeneb, homme üritan sõidueksamit teha aga arvatavasti kukun läbi.

Oeh kohe mitte ei taha pühapäeva õhtuti maalt ära tulla. Eila oli veel 23,00 aegu nii mõnus ilm. Kõik on niidetud ja rohitud ja korda tehtud ja siis kobi linna, et järgmine nv kõik saaks otsast alata. Oma töö tulemit saab nautida nii pool pühapäevast päeva. Kuid ikkagi on 1001 korda parem kui linnas olla ja naabrite möla kuulata ja autode käivitamist ja üle hoovi kostvat mussi ja jotasid poe ees jne. Puhkust tahan raisk ja puid kallistada ja põõsaid silitada ja lilli nuusutada ja ….  . Aga seda esimest antakse vaid jao kaupa.

Julgesin täna kaalule minna ja õudne 81 kg näitas. Kohutav millise kiirusega pekk selga kasvab ikka. Kahe kuu töö suutsin parktilislet nädalaga ära nullida. Hetkel on lootus, et õgimishood on selleks korraks vist möödas. Järgmine nv on vist see koht, kus kõik jälle käest ära läheb. Pokker ja pralle põõsa all. See nv üritan maal muruniita ja muidu vähem kcal selga süüa.

Mul vist ikka õnnestub teatrisse minna. KÜ maksab mulle see kuu palka  50 euri miinus maksud maha:).

Eila küsisin siis autoõpsilt, et kas võiks juba ARK-i poole ka pilke visata, sõidetud küll nagu. Aga kuna sõidutunde tuleb nädal ette kinni panna, siis enne ülejärgmist nädalat pole lootustki. No positiivse laksu andis seegi, et lootust anti. Sõitsime eila mööda Paldiski mnt ja tegime roccas ringil trikke ja Tabasalus käisime jne. Minujaoks on meie liikuses ikka väga palju ebaloogilist, näiteks teelõigud mida pinnatakse või kus lapitakse öösiti auke. Sa sõidad sinna peale a la 70 km/h tunnis, siis mingi jupp a la 50 m on kiiruspiirang 30km/h ja siis jälle küta 90km/h. Või teine näide on ühesuunalised tänavad, muidu on kahesuunaline ja siis mingi 30 m jupp vahel on järsku ühesuunaline.

Täna kütan oma Capriolaga Piritale ja Muuga kanti, homme möllan Õismäel ja kui ilma ilus lähme E-ga vanalinna jalutama. E pühendab sellest suvest kaks õhtut ainult mulle. Hea seegi 🙂