Ega selle asja juures ongi kõige tähtsam ise psüühiliselt vastu pidada. Arvasin minagi, et ma taff mutt ju, sittagi. Shok oli ikka suur teada saades mis meid ja teda ees ootab. Pisar silmas igakord, kui minek artsile + tegelikult tekitab ikka stressi ka. Eks sellega tuleb mingi aeg toime noh , kui juba tead kuhu, mis ja mida.

Selleks, et ta nö vähegi normaalselt saaks kassi elu elada, süüa ja mängida ja ka ennast parematel päevadel pesta. Saab ta nüüd 2 päeva jutti vedeliku teraapiat. See hakkab nii olema põhimõtteliselt kuus korra. Pluss kodus tuleks talle veel suukaudu süstlaga rohtu ka anda 2 korda päevas. Pluss eritoidud jne.

Ega iga loom tahab elada, et niikaua kui on asju mis aitavad tal eksiteerida normaalselt, siis “magama” teda veel ei pane. Anti mõista, et nende abistavate meetmetega võib Siimuke veel päris kaua elada, aasta vähemalt, kui mitte lausa paar või rohkemgi. Kuigi nii optimistlik ma ei oleks, see on ikka progresseeruv geiss.

Aga ta on nii nunnu liht.