märts 2009


I am back, kondid ja varustus on terved. Suuremaid kukkumisi õnneks  ette ei tulnud, mõnikord sai kyll lumelaua puhul käsipidurit kasutatud aga see käib asja juurde.  Mustad nõlvad jätsime siiski järgmiseks korraks. Kuigi peaks mainima seda soomlaste omapärast musta huumori meelt , et kui kahe kõrvuti oleva musta nõlva vahel joonistada kaardile sinine nõlv, siis reaalselt on see tegelikult “tume must” nõlv. Ma saan aru küll, et soomlane sünnib suusk hambus, kuid äkki halastaks natuke turistidele ka, või miskit.

Aga lahe on neil see , et kõik kes mahuvad läbi selle värava saavad siis tasuta suusaliftile.

  värav

Neil on ka kolm “rohelist” laste mäge, kus kõik soovijad saavad oma esimesed katsetused tasuta teha. Teisisõnu pold see mingi ime, kui 3-4 a jumbud 800 m kõrguselt alla kihutasid. Põhimõtteliselt võis seal näha pilti, kus emme pudrukauss ühes käes ja mähkmed teisekäes oma võsukest mäe all ootas. Need, kes veel ise päris hästi jalul ei püsinud, neile pandi traksid ümber ja mäele.

Armas on ka see lõkkeplatside süsteem neil. Himosel on kokku 3 lõkkeplatsi ja 2 grillmajakest, mis on mõeldud ühiskondlikuks kasutamiseks. Lõkkepuud on sellistes suurtes metallraamiga pakkides kohale toodud ja grilli niipalju kui jaksu on. See on mäepileti hinna sees.

tuli

p1010116

mägi

25cm pikkune

25cm pikkune

Dagö üks lugu algab sõnadega:

Rotid on roogitud
Kassid on kasitud
Kotisuu kroogitud
Passid ja palitud
Veel jäänud viimane möödakarvapai

Rotid on roogitud, kassi mul pole, kotisuu on kroogitud, passid ja särgid on pakitud, nyyd  teen veel tidrikutele  ühe möödakarvapai.

Reisile mineku tunne on hea tunne, koju  saabumise hetkel  on ka hea tunne. Sellest tundest veel parem tunne on lumistel mägedel seigelda. Lauatada ja suuskadega alla tuhiseda. Hazi 🙂

Mu tuttav kurtis ükspäeva, et neil käib palgakärpimise tont ettevõttes ringi. Liinitöölistel tehti juba -15% ja adminni poolt ootab ees -10% + kulukärped. Põhjust selleks nagu pole. Ettevõtte jaanuari kasum oli nii  mõni  miljon ja ka veebruar paistab isegi jaanuarist suurem tulema. Tegemist siis ühe keskmise suurusega toiduainetööstuses opereeriva ettevõttega.

Täna teatas Tallinna Kaubamaja palkade alandamisest.Nagu “Hallo” lauset: «Kui palku langetatakse kõigil näiteks 10 protsenti, siis kaotavad kõige enam juhid,» Põhimõtteliselt ju õige, kuid mitte õiglane väide. Müüja sai 7000 nüüd hakkab saama 6300. Juht sai 30 000, nüüd hakkab saama 27000. Nutame nüüd lahinal juhtide palga kaotuse pärast. 27 000 tuhhiga elab vabalt ära onju. 6300 (7000)on see ikka minu arvates väga peen kunst. Liht nõrgematelt on hea koorida. Lihttööline ei tea ettevõtte majanduslikku olukorda ja täna on ka hea kärpida ka neil kellel tegelikult selleks põhjust pole.Kõik värisevad oma töökohtade pärast ja kirjutavad kärpele alla nagu sipsti. Kapitalistil jälle rasvakiht bufferdatud. Kui ettevõttel läheb jälle hästi, kas siis pakutakse seda 10% tagasi või? Ennem läheb päike  solgiämbrisse looja kui … . Mäletan veel hästi heade aegade saabumist ja  milline sõda käis juhtkonnaga, et müüjate palkadele kas või paarsada kroonigi otsa saada, oli juba sellin katastroof, et anna olla. Kui ajad läksid ikka siga hulluks ja pold kedagi enamb tööle võtta, siis  tekkis  olukord kus pikema staaziga töötaja sai uustulnukast märkimisväärselt vähem palka. Aga täna kärbitakse kõigilt solidaarselt. Oodata mõsitlikkust lihttöötajate suhtes jaekaubanduse suurkonsernidelt , on jah  lapsikult naiivne. Kaldun arvama , et sama nali käib ka teistes valdkondades ja võibolla veel hulleminigi.

Hetkel on tunne, et mööda maad käib ringi väike massipsühhoos. Huvitav, et kõik jaekaubanduse ettevõtted jõuavad jäeledusele, et see -10% on just õige aga miks mitte 8,5 või 9. 

 Ma ei taha teada mis hakkab toimuma siis kui rakendub uus TLS mis sisaldab selliseid toredad mõisteid nagu “mõistlikuse piires” ja “hea tavaga kooskõlas”. Kus kirjas on punkt, et tööandja võib vähendada palka ühepoolselt kui ettevõtte majanduslik olukord halveneb jne. Aga see juba teine teema.

Sai eila üle mitme hea aja külastatud ühte teada tuntud puhvetit. Mindud sai nagu kolmel põhjusel.

1. Pidime kättesaama ühe turniiri auhinnad.

2. Kuna asutus kolib, siis natuke nostlagitseda veel.

3. Kuu lõpp, lootuses, et troppidel on näpud põhjas.

Üldiselt plaan oli olla  paar tundi ja siis kodu tagasi, kuna E. oli suht haige. Aga jah, tahad parimat aga välja kukub kuidagi teisiti. Ütleme nii, et kolmas punkt pidas suht paika, õnneks mingeid hulle nõmetsejaid ei kohanud. Hoopis paari vana tutavat sai trehvatud ja natuke juttugi aetud ja kõige lõpuks kui alkohool oli eemaldanud kõik barjäärid ka tantusplatsil vingerdatud.  Inventuuri rahakotis teen ülehomme. Igaljuhul kodu sai saabutud nii viieaegu ja karmilt joogistena. Seega pohmakas on. Selle tralli juures on kõige hullem see, et ronid nii pool kuus hommikul voodisse ja laksti kell 10 on silmad juba lahti ja und ei ole ja jube nälg on. Rüüstad külmikut ja üritada kuidagi seina najal püsti seista. Vana inimene ennast nooreks ikka ei joo.

Enivei tuletikud on ikka jube stiilsed elemendid.