august 2009


Preili Penult järjekordne ülihea arvamuslugu

Väike näide sellest, mida tegid selle probleemi leevendamiseks Austerlased. 

Penult hea lugu, liht rumalusest ja nõmedatest müütitest. 

Üks hea lugu Hr. Meeliselt.

Selle kõige lõpuks ei ole meil ju üldse mingeid sotsiaalseid porbleeme, meil ei eksiteeri prostitutsiooni, perevägivalda, narkomaaniat ega joomarlust, puuetega inimesed on üldse 7 planeedilt, meil ei saa mehed naistest rohkem palka ja mehi ei eelistata töökohatdel rohkem kui nais, meil ei jäta üksi mees või naine alimente maksmata, meil ei eksisteeri vanusepõhist diskrimineerimist, meil ei eksisteeri samasoolisi paare lastega, kes vajaks samamoodi riigi kaitset ja toetust, meil ei tehta lastel ja LASTEL vahet, no ja eutanaasi kõnealla tulemine on ikka 4 maailma kõrgeim pilotaaz. Pensionär on üldse üks vöödiline tegelane kes toitub murust ja sipelgatest ning töötu on oma töötuses peamiselt ise süüdi ja kuulub saatmisele  EL-tu. Meil on kõik hästi.

Meie ühsikonnas lokkav sotsiaalne rumalus on NII piiritu. Ning kui keegi julgem neil teemadel sõna võtta , siis kuulub ta kohe tuleriidal põletamisele nagu kommentaaridest lugeda võib. Oh jah jumal sa näed aga ei mürista. 

 

Siia lõppu veel ühed kuldsed sõnad preili Coroli blogist:

* ma avastasin eile, et kuitahes kõikenäinud sa enese arvad olevat, ei väsi mõni asi sind üllatamast. Inimeste jultumus ei väsi mind siiani üllatamast. Kui palju inimesi kõnnib ringi, terariist taskus, ja kui olematu on nende kõhklus selle terariista kasutamisel, ei väsi mind üllatamast. Ja mis kõige kurvem selle juures- selle kasutamisele järgnevad sanktsioonid ei sõltu sugugi jultumuse suurusest, vaid tagajärje juhuslikkusest.

 

Advertisements

Mhmh, gepsu soetasin. Sellised vööpääle riputatava. Värviline  ja puha, nuppe vähem kui mobiilil ja sittagi ei sa softist aru :D. Eks ma siis veedan nüüd oma õhtud tema seltsis teda näppides ja tundma õppides.  Täpselt nagu üks pirtsakas mees ma ütlen. Pole viga on neidki taltsutatud, küll me varsti mõistame teineteist.

… sai päris kobe. Või noh, ikka tunduvalt parem kui Iivi joonistatud lillekesed kunagi olid. Kahju on liht sellest, et nii aasta pärast on see ära trääsatud ja lagastatud. Eile, õhtuses linnas jalutades nägi ikka igasugust kontingenti. Mul isiklikult on kurb vaadata neid lagastavaid, ülbavaid ja ropsivad pubekaid. Kui palju meie kõigi ühisest rahakotis läheb ressursse selle kõigi koristamiseks ja segipekstud linnavara taastamiseks. Aga jah, eks iga vanema generatsiooni jaoks on noorus hukas :).

Clazz sai ei üle kaedud. Hinnaklassilt küll kallis aga õigustatult. Teenindus korralik, toit väga maitsev ja omanäoline, miljöö mõnusalt rahulik jne. No ja WC ohohoh pole sellist stiili ammu näinud. Nädalalõppudel esinevad seal  jazz muusikat viljelevad bändid, nii eilegi läks seal olemine ühe bändi toel tantsuõhtaks :). Aga tasub nende kodukalt kava kaeda, isegi tantsuõpetust jagatakse. Nii, et mina jäin küll väga rahule, igati mõnus kohake otse Olde Hansa vastas.

… sellist pealkirja kannab siis Stieg Larrsoni poolt kribatud triloogia esimine raamat. See on tegelt inglastelt varastatud pealkiri, originaalis on ta “Mehed kes vihkavad naisi”- rootsi keeli “Män som hatar kvinnor”. Üldiselt olen ma ikka sellin mõistlik lugeja, üritan oma kehvade silmade pärast mitte üle  pingutada. Aga see raamat haarab su täiega enda võimusesse nagu Da Vinci Kood. Liht sa ei saa seda enne käest ära panna kui ta läbi on loetud, nii ma siis magasin too öö vaid neli tundi, et hommikul varakult jälle alustada. Põnevaks teeb asja see, et tegevus ei toimu kuskil kaugel euroopas vaid siinsamas naaberriigis Rootsis ja tänapäeval. Raamatus on ka lisaks läbivale loole palju muud huvitavat, näiteks infot Rootsi natsiliikumisest, millest mina tolle hetkeni ei teadnud midagi, sadistliku inimese käitumismalle, valgekraedest tippkurjategijaid jne. Igaljuhul,  jään ootama põnevusega järge. Rootslastel on sellejärgi juba täispikk mängufilm valmis tehtud ja kuulduste kohaselt soovib ka Hollywood sellest oma versiooni valmis treida tuleva aastal. Ma nüüd olen mugav ja linkan danzumeest, põhjalikuma arvustuse kohapealt.

See aasta sai planeeritud puhkus terveks juuliks, millest siis reaalselt õnnestus puhata kokku 3 nädalat.  Suurema osa ajast sai maal veedetud, varbad taeva poole vedeletud ja hunniku raamatuid loetud. Võsa langetatud, muruniidetud, üks sipelgapesa ümberasumisele toimetatud ja muid selliseid pool metsiku maakohaga kaasnevaid tegemisi toimetatud. Suvehommikud maal on ikka uskumatult mõnusad just sellised varajased kella 5-6 aegsed. Loodus tärkab, õied ajavad ennast lahti, kaste sillerdab hommikupäikeses, mutid teevad esimesi ringkäike ja meie maja robert (loe: ämblik) keerab tudile, et õhtal taas uut võrk  kududa või vana parandada. Esimised põlla udusse mattumised ja paduvihmad ja selged täiskuud ning üliselge tähistaevas on ka see aasta juba nähtud. Loodus on ikka imeline.

Pulmas sai käidud ja ikka jube armas on, et tahetakse abielluda ja veel suht keskeas mõni kodanik siia riiki juurde teha. Kahju on sellest, et Võhandu 24 km-sele süstamatakle ei jõudnud, ehk mõni teine aasta siis. Usin geootsija ma ka ei olnud, kuna pole veel suutnud endale gepsu soetada. Vanalinna jalutama ka ei jõudnud ja loomaaed jäi külastamata, aga see eest sai tennist taotud ja  Pärnus ringi sillerdatud.

Üritan siis anda oma kogemustest lähtuvat informatsiooni mutikoloonia vähendamiseks ettevõetud tehnilistest abinõudest. 🙂

 Maa-ala, kus ma nende arvukust üritan hetkel  piirata, on muttide poolt olnud asustatud juba aastakümneid.Viimased 7-8 aastat pole nende arvukust piiratud, seega tegemist on tõsise asustustihedusega. Kuna piirkond koosneb nii haritud maast ja harimata maast ning natuke metsistunud võsast, siis  haritud maale on jäetud nö puhvertsoon, et kui tsoonis toimub madin, asun tegutsema, kui ei toimu elagu rahus. Põhimõtteliselt olen ma nendega niikaugele jõudnud, et uusi hunnikuid ei tekitata haritud aiapiirkonda, kui just mõni uljas seikleja ära ei eksi. Üritame kuidagi territooriumi osas  ühepoolsele konsensusele jõuda. 🙂

Ei soovita aega ja finantse raisata looduslike ja kunstlike peletusvahendite peale. See ajab nad veel rohkem tegutsema, kuna tekib vajadus uute käikude järgi. Küll võib katsetada mehaanilistega.

Enne kui neid mõrvama hakata, soovitan proovida ka Eestis müüdavaid piiksujaid ja nö vibratsiooni tekitavaid tuulikuid. Mõeldud peletamiseks teatud ruutmeetritelt. Löö googelisse ja küll leiate infot. Kui need nüüd ei aita, siis ei jää muud üle kui lõksud.

Peletus tuulik

Peletustuulik

Piiksuja

Piiksuja

Piiksuja hind oli miski 200 eeku kandis. 300 m ulatuses sellest vidinast peaks maa mutipuhtana püsima. Meil oli piiksuja kasutuses aprillist oktoobrini. Septembris käis juba üks tüüp vastu pulka selga sügamas. Harjus selle heliga ära. Kuna meil on silmaga näha, et tegutsemas on ikka neid tosinkond/trobikond, seega tuuliku moodi peletajat ma soetama ei hakanud, vaid asusin jahile. Üldiselt, kuidas õige käik leida ja mismoodi lõksu paigalda jne leiad netist. Soovitan ka lehekülge: www.loodus.pri.ee Igasuguste lõksude paigaldamisega soovitan olla kannatlik ja katsetada ja leida parim lõks ja paigaldusviis.

 1.Kõige tõhusamaks on osutunud tavaline vasest lõks. Meil maksab ta nii 2 tk pakis, 45-55 eeku, erinevates kauplustes erinev hind.

Lõksud

Lõksud

Pakendis on juhend paigaldamiseks olemas. Kuid hoia kummikinnastega sellest lõksust kohe heaga kaugemale. Kõige parem on seda paigaldada riidest või nahast tavaliste töö- või aiakinnastega, millega oled mullas korralikult ja pikaaegselt tuhninud. Ma ütleks, et selline lõks laiatab korraliku matsu ja ma tõega loodan, et tüüp kes sinna kinni jääb ei pea kaua piinlema. Igaljuhul väga edukas riistapuu, nii 90% tabamus.

Kui nüüd korduvalt juhtub, et tegelane lõksust ikka mööda on hiilinud, siis osta uus või teistsugune ja jätka jahti. Järelikult on lõksule tekkinud juurde mingi lõhn, mis neile ei sümpatiseeri või on mutt kord millegi sellisega kokku puutunud ja kergemate vigastustega pääsenud ning väga ettevaatlikuks muutunud.

2. Rohkem vist mügri püüdmiseks mõeldud, kuid muti võtab ka hästi kinni. Miski 79 eeku oli.

Lõks

Lõks

Selle paigaldamine vajab natuke vilumust ja kannatust. Ta tahab nö õiget kõrgust saada. Kui liiga kõrgel jääb ei pruugi lõks ampsata või teeb mutile kasukatripsu, kui jälle liiga madalal, siis sibab üle. See tahab sellist harjutamist ja tunnetamist. Mina kasutan seda eelmistega koos, et keskele see ja otstesse need eelmised.

 3. Torulõks. Ei mäleta teps mitte palju raha välja käisin. Igaljuhul alla saja eeku oli.

Torulõks

Torulõks

Paar korda sai proovitud ja ei miskit. Suht raske on leida sellist sirget ja korralikku käiku kuhu see toppida. No ma ei tea, aga see peaks ikka siga deliiriumis mutt olema, kes sinna sisse ronib. Muti nina on nagu väike ülitundlik kärss ja sellega vastu külma plekki minna ja siis edasi tormata … .  Isegi kui ta sinna läheb, siis on ta ju elus ja hukkamine tuleb oma kätega toimetada või kohe kuskile mujale elama viia, halvimal juhul sureb lihtslat nälga. Ühesõnaga, kui kellegil on õnnestunud sellega mõni tegelene  kinni püüda, võiks kogemusi jagada.  Mõne võiks täiesti ümberasumisele saata. 🙂

 4. Ameerika maalt sai tellitud sellised. 6 tk maksis 43 dollarit.

Näpits

Vinnastatud

 

Täiendusega

Täiendusega

Esimised katsed selle lõksuga luhtusid, tegelane küll kaevas alt, küll kõrvalt jne. Konstrueerisin juurde esiosale nö mulda surumise pulga (selline tavaline traadijupp- pildil: hall peenike pulk). Ikka ei olnud abi. Vasest rõngaslõksuga sain ta lõpuks kätte. Kuid nüüd neid samu lõkse kasutada teistes aukudes näkkab nii mis kole. Ju siis oli nutikas mutt. 🙂

5. Täiesti hasartsest huvist sai ka ameerika maalt tellitud selline toode nagu Tlapirid. 10 ussikest pakis ja maksis ta midagi 30 dollarit.

Mutimürk

Mutimürk

Põhimõtteliselt on see suht uus leiutis – kunstlik vihmauss, mis sisaldab kesknärvisüsteemi halvavat mürki bromethalini. Peaks siis jäljendama muti nö looduslikku tavatoitu. See mürk, mida ta sisaldab on tegelt paljudes euroopa maades keelatud. Seega loodussõbrana soovitan ma seda mitte kasutada juba ainuüksi sellepärast, et toiduahelasse sattudes võib see tekitada ma isegi ei tea mida ja üldiselt võib see loomale olla suht jõhker piin, ma eelistan siiski varianti, et lõksu ja kutu. Üldjuhul kasutasin/testisin ma seda sügavamates käikudes, et võtab ja läheb pessa surema. 10 ussist vist 3 olid kadunud (või ei suutnud ma neid käigust leida) ja üks oli poolikult ära söödud. Ega nad eriti hooli sellisest kummikommist. Põhimõtteliselt, kui jätta ta sügavamale mulla alla, siis ta laguneb mingi aja jooksul ise ära. Kuid kui palju ta näiteks looduskeskonnale kahju tekitab pole teada. Väidetavalt inimesele ta ohtlik ei ole, kuna mürgi kogus on märkimisväärselt väike. Kindlalt võin väita , et seal kus need kolm ussikest kadunud olid, mutid enamb ei madistanud, aga paljud selle tagajärjel hinge heitsid, ei tea.
 
Edit: selle aasta skoor 25.oktoobri seisuga on 25 tegelast. Viimane kord maal käies olid jälle tüübid liikvel. Mul ei ole neid lihtsalt varsti enmab kuśkile matta. Ja aru ma ei saa mis kuradi moodi neid seal nii palju on.