detsember 2010


Fuck täna öösel olid jälle need nö “tasakaalutus hood” peal. Kui keerata ennast ühe külje pealt teisel siis tekib selline pilti taskusse panev laine. Sel ajal silmi lahti tehes pöörleb kogu maailm nagu karusellil. Nüüd hõljun tööl aeg luubis,  kuna kiireid liigutusi teha ei saa ja isegi istudes saab seda “lainet” aegajalt kogetud. Süda on nii paha, et toidule mõtleminegi ajab pehmelt öeldes öökima ja üleüldine nõrkus kimbutab ka. Pekki ma ütlen. Perearst andis juba eelminekord mõista, et tema ei oska aidata. Mulle jäi küll mulje, et ta peab mind simulandiks peale seda kui kõik analüüsid, mida tema teha oskas, olid korras. Järelikult oled terve ja ära virise. Kena suhtumine. Kui ma ma ütles ka inimestele, et sorry ma ei oska sind aidata, siis homme mind siin töökohal enam ei vajataks.

Ma algus ise kahtlustasin hüpertooniat, aga sellega õnneks siiski tegu ei ole. Vähemalt nende hoogude ajal vererõhuaparaat hälbeid ei näita. Seega tuleb ikka minna seda teed, et ise paned diagnoosi ja ise ravid. Oeh kolgata tee on see meie med süsteemist abi otsimine, kui just sadu tuhandeid pangakontol pole.

Kui keegi nüüd teab ikka mõnda head perearsti, siis võib julgelt soovitada (võib ka nö tasuline olla).

…..jõule sebrad ja muud tegelased. Ma igaljuhul sitsin telekast Cougart Towni maratoni  (mingi 20 seeriat järjest) vaadata ja laktoosivabasid õunapirukaid pureda ja pokkerist hoian eemale.  Poole öö aegu peaks viskine E. ka laekuma. Ülemine naaber teeb jälle remonti. Milline suurepärane aeg onju.

Aga homme, aga homme  ründan ma mingit lindu (söömise mõttes ikka ). 🙂

U.L helistas, oma mobla nr jäeti talle  alles. Sai ikka koondamise ja korralikud rahad ning võtab hetkel asja rahulikult ja puhkab.

Aga see kuidas see käis oli ikka kohutav ja veel kohutavam oli see, et inimesed kes peaks sellistel puhkudel vahele astuma ei teinud seda, vaid kiitsid oma vaikimisega  asja õigeks. Küsimus ei ole koondamises endas vaid, selles kuidas seda tehti. See on nüüd see koht kus eelkõige inimlikkus ja eetika ja elemantraane viisakus ja emotsionaalne intelligentusus peaks olema kõrgemal mingi blondiini ideest.  Hirmsasti tahaks teada mis tunne neil endal oleks sellist asja läbi elades. Pakkida oma asjad vähem kui 30 minutiga ja kaduda majast kus sa oled pea 17 aastat töötanud, nii headel kui halbade aegadel. Hommikul tuled tööle ja õhtaks ongi töösuhe lõppenud, turvamees uksepeal seismas ja sind välja eskortimas nagu kurjategijat. Nice.

Oli mis ta oli, sai isegi temaga sõnasõdu peetud ja “kakeldud” ja erimeelsustel oldud ja ta alluvana ka ta peale vihane oldud ja taga klatshitud ja kirutid jne, aga sellist kohtlemist ei vääri keegi, ei lihttööline ega keskastme juht, ega  U. ega ka see Kleopatrast blondiin.

Mis siin ikka suurte vaalade kokkupõrked. Mis mind blondiini juures kõige rohkem häirib on see, et ta kohtleb inimesi kui ajudeta imbetsille. Arutlemisele ei kuulu miski, kõik allub vaid tema nägemusele ja käskudele. Õpetage jah seal kõrgemates ärikoolides, et inimene on elutu kuluartikkel eelarve real. Mõni blond võibki seda sõna sõnalt võtta :D.