september 2018


Kandideerisin ühte kohta kuhu töökuulutuse järgi oleks sobinud nagu kinnas kätte või seier siferplaadile. Saatsin otse e-mailie mitte läbi nende cv keskuse või cv online. Kohe kui kukkus nii öelda kandideerimis tähtaeg tuli mulle norplay@cv.ee vastus, et valiti keegi teine. Mitte e -maililt kuhu saatsin onju. Kurvaks teeb, et isegi vestlusele ei kutsuta vaid tegelikult on juba inimene olemas enne, kui kuulutus pannakse. Tsirkus täiega.

Aga ühesõnaga jah mu kuklakarvad teevad alati korraliku sirutuse, kui juhtun lugema meie riigis lokkavast tööjõu puudusest. Kui me järjekordselt tõstatame teema, siis tuleb rääkida ainult ühest ehk  IT sektori võtmes. Muudes valdkondases meil kohe kindlasti pole mingit puudust, lihtsalt üks korralik tsirkus töötukassa ja tööandjate ja tööotsijate vahel.

Ehk niikaua kui tuhanded inimesed saadavad oma CV-id kui mutiauku, kaasa arvatud mina, ärme palun kobise teemadel mida keegi kunagi on liht meediaveergudel kaagutama hakanud.

Jessuke läksin vist natuke hoogu ja krabasin teatripileteid. 😀 No see on see kui tekib mingi nähtuse järgi igatsus. Novembris siis lausa 3 teatrikülastust tulemas. Irw kuigi ma tean, novembris ma kirun ennast, et nii palju sai, aga noh vähemalt tuulutame natuke E. vanemaid ka. Nov kogunes siis ” Saade”, “45339 km raba” ja “Jaanipäev”. Muide see Endla tükk 45339 raba on Vaba Laval. Oh üllatust, miskipärast ma polegi sinna veel jõudnud. Oktoobrisse jäi  VAT-is ” Müller peab lahkuma”. Vatis on üldse viimasel ajal häid tükke tehtud, aga jätan need uude aastasse. Ja nüüd on parem, oma vaimsele tervisele :D, et ma oma pangaarvet ei vaataks :D.