No tõesti ma olin ikka täiesti geenius, et suutsin soetada teatripiletid õhtule mil kesklinnas on kehtestatud liikumis piirangud. Mis tähendas, et teatrisse jõudsime täpselt 2 minutit enne etendust, aga õnneks olid loozi kohad. Ma pole never ever teatrisse hiljaks jäänud onju. Kuna oli teada, et liiklus oli suletud, siis tellisime takso ja taksojuht teadis ka, et liiklus suletud ja sõitis kuskilt ussi m kaudu onju ja kui kohale jõudsime no, huia bella, liiklus suletud oli. No kas on tõesti vaja kõva häälega kuulutada, et see ja see piirkond on kinni isegi jälakäijatele, kui tegelikult ei ole.

Oeh no ja guess jälle onju, täiesti keskpärane teatritükk ja rahvas jälle plaksutab püsti. Nagu what a hell. Jessuke ma oleks tahtnud üle saali karjuda, et mis teil viga on. Publiku püstitõusmine on äärmine autsuavaldus kas juhul kui mõni näitleja teeb viimase lavatüki, kui on väga hea etenduse viimane kord jne. No see “publik püsti” on täna juba nii devalveerunud. Jah ma saan aru Ita ja puha ja ta suudab veel teksti õppida jne. Ag no kamoooon rahvas tulge nüüd ikka mõistusele.

Irw, aga ma isegi tea miks see mind häirib. Võibolla ,et järjekordne tava mis on ära lörtsitud.

Advertisements