Nu nuh onju kohe kohe saab juba 4 kuud töötu oldud. No mul see õnnetu probleem mis vist paljudel, et ma pole tegelt oma elus leidnud seda ametit mis tõesti oleks just see minu tassike teed. Nüüd vist oleks viimane aeg see leida või nii onju. 😀 Jõuaks veel õppima minna jne. Küsisin TK karjäärinõustamist. Ühesõnaga sama targalt nagu ma sealt uksest sisse astusina sama targalt ma sealt ka välja tulin. NULL KASU. Ausalt öeldes jäi mulje nagu see karjäärinõustaja vajaks ise nõustamist.
Mhmh tegin hunniku teste, nende pealt peaks teoorias välja joonistuma minu suunad ja soovid jne. Huia bella sealt miskit joonistus. Ühesõnaga ma olin selles teenusest ikka topelt pettunud, kuna ma tõesti lootsin ehk saan mingi suuna või otsa kätte kuidas tööalaselt edasi minna.

Ma ei saa nagu päris hästi pihta, meil on väga kõvad psühholoogia teaduskonnad nii Tartu, kui ka Tallinna ülikoolides, kuidas ei ole võimalik koostada siis selliseid korralikke ja põhjalikke karjääri küsimustikke, mis tõesti kuidagimoodi inimesest või inimese “mõttesuundadest” mingi pildi annavad. Meil eraldatakse rahasid ikka igasugu totrate uuringute jaoks , aga vat seda mis vaja on seda tehtud ei saada.

Lisaks on minuarust ikka täiesti uskumatu, et testis on veel selline küsimus, et kas sulle meeldib teha käsitööd (näiteks: meestel: puidutööd,autoremont, naistel: siis kudumine ja heegeldamine) nagu FTF sajandis me elame. Või,et testis tuleb jagada veel viina liiter osadeks ja leida kasumimarginaal. Äkki oleks aeg see viin asendada sõnaga mahl. 😀 (ma olen ikka Ossule truu).

Oeh nii hea on ikka oma blogis vinguda. 😀