… pidevalt käib mingi kepp ja kaerajaan. Järgmist pauku ei pidanudki kaua ootama. Eelmine nv kündsid sead öösel terve tagahoovi ülesse. Ei hakanud enam isegi kokku lükkama, mõtetu töö ja vaev.  Täna minestas mu silma all üks töökaaslane ära. Jesver kuidas sellised olukorradd võtavad ikka lõua värisema ja toovad minus esile kõige aktiivsema paanikakomitee, õnneks toibus kiiresti ja siuhti haiguslehel. See juhtum meenutas jälle seda, et oleks vaja minna pikkadelel esmaabi kursustele. See mis juhilubade tegemiseks vaja oli, no see oli ikka nalja number.  Ah jaa , load sain ka tehtud, järgmine nädal lähen järgi.  Endagi üllatuseks sain riikliku teooria, kui ka sõidueksami esimise korraga läbi. Mis tähendab seda , et ma olen ehe näide sellest kuidas load on tasku, aga sõita ikka ei oska, veel vähem parkida. E. juhendajaluba kehtib veel päris kaua ja seega saab  harjutada, kui uue masina soetan. See kindlustuse tüüp on  paras suslik ikka. Kaks päeva aja taga, siis saad kätte, siis lubab tagasi helistada ja kaks korda võite arvata kas on helistanud.

Tööl on ka jube keberniit, ma ei saa sittagi sellest uuest progest aru. St it osakond jäeti vahelt välja ja meie peame ise asja programeerima. Hea, et bossil ajusid viie eest on. Aga nalja hakkab saama, meie esi sovinist ja “väikemees” hakkavad alluma blondile natsinnale. Panen vahele sada euri, et need kaks tüüpi on siit varsti läinud ja blond plõksutab ripsmeid, et tema küll ei tea miks inimesed ettevõttest ära jooksevad. 🙂