Käisime täna E-ga maal. Loodus tärkab, rabarber pungitab oma punaseid nupukesi ja tulbid juba sirutavad lehetippe jne. Metsa alla vohavad sinilillsed ja lumikelleuksed ja okstel on punganupsud. Kevad on täies hoos. E-maal maja taga on sellist puutumata metsikut metsa ja kuna maalapp pole millegiga piiratud, siis  metsead käivad aeda yles tuhnimas ja kitseb õunu nosimas jne. Varsti võtavad sisialikud lõkkeplatsil peesitamis koha sisse. Nii hää vaikus ja looduse hääled. Öösiti on ainult spuuki.

Aga see aasat tuleb väga põnev just bioloogiliste katsetuste poolest.

1) Mutid- katsetame kuidas töötab elektrooniline mutipeletaja. Need vennikesed on ikka päris korralikult võimust võtnud. Labidaga neid hommikutundidel ei viitsi kyll jahtida ja pealegi kui ma isegi mõne kätte saaks, vaevalt mu käsi teda tapma tõuseks, nii armsad tegeleased ju. Kui välja arvata see, et maapind näeb välja nagu hybriid kuupinnast ja Himaalaja mäestikust.

2) Sipelgad- katsetame kuidas nad reageerivad kaneelile. Suhkruga segatud pärm tundub natuke liiga julmana. Alustaks ikka humaansemalt.

3) Majaämblikud- katsetame kuidas mõjub elektrooniline putukapeletaja. Ega nad ei sega ju tegelt aga kuidagi väga tylikad ja visad võrgupunujad on nad. Teevad selliseid kolnurkseid võrke toa nurkadesse. Õhtal tõmbad nurgad puhtaks hommikuks on uued valmis. Ja see pideva teadmine, et keegi sul askeldab pidevalt elamises ja mitte ykis vaid ikka hordidena. Lagi näeb välja nagu ärakaranud siidiussid oleks yle lae tormijooksu teinud. Neid  niiöelda teekonna märgistusi ja kandetrosse hõljub kõikjal. 

Aga maal on hää enivei!!!