Blogi on mõnes mõttes hea “ajaloo” talletaja. Võtad aga vana postistuse ette ja meenutad mis mõtteid aastaks 2011 antud sai. Muidugi olen ma uhke, et load ära tegin ja liikuv sõiduriistki seisab akna all ka. Nüüd on kaine autojuht alati võtta, iseasi kas keegi julgeb minu juhitud autosse istuda. 
Meenub veel mai lõpu pokkeriõhtu klubis. Mul oli samal päeval sünnipäev (mille ma tegelt olin ise õhtuks unustada jõudnud) ja nii armas oli näha torti küünaldega. Võttes arvesse, et ikkagi ju suht võõrad inimesed või nii. No üldiselt sujus ju aasta vaikselt ja igavalt. Teatritükke sai piisavalt külastatud, kinno ei jõudnuki, raamatuid sai ka loetud ja üks reis sai ka tehtud. Seltsielu on enivei nigel. Kaal on säilitatud, über pekiseks pole ennast söönud. Ainuke negatiivne asi oli see tervise jäma aasta alguses, võttis ikka lõua võbisema küll, aga õnneks mingil imekombel MRT aitas, mitte kauaks tõenäoliselt. Kuna info järgi mis netis leidub, siis paljudel kordub see kuskil 2 aastase intervalliga, et siis jõuavad need kloriidikamakad sisekõrvas jälle suurema puntra luua.
2012 tiksub oma esimisi tunde, nagu ikka las aeg kulgeb nii kuis kulgeb, eks iga asi tuleb siin elus omal ajal, mõnel hiljem mõnel varem, minul tavaliselt ikka hiljem . Mõned märgid paneks siiski ette. K-V-W remont. Kehakaal ja trenn. Aga samas võiks ka midagi metsikut teha ( ei pea silmas hommikul kell 4 Söögiplatsil burksisöömist onju 
) ja näiteks kuskile välismaale kontserdile minna.
