Ehee

Oeh, eila sai käidu üle pikka aja jälle nö pubipokkerit mängimas. Lubati EMV pileteid. Ei saanud ühtegi . Nimelt turnilt J kolmik käes ja surun, call ja joppas vastasel riveriga rida ja out ma olingi. Pole hullu 1 h tilti ja unustatud asi. E-l läks sama kehvasti. Kuigi tõesti, lauda istudes võttis ikka tükkaega, et arusaada mis kuradi pokkerit nad mängivad. Limpimist ei tunta, raise – mida kõrgem seda uhkem ja rebay-sid nii palju kui sõpradelt kokku õnnestub laenata jne. Peale välja kukkumist liitusime siis  sit and go lauga, kuhu hiljem lisandus ka meie seast viimasene põhiturniirilt väljakukkuja A. kes SG laua võiduga  kasti õlut enda õuele viis + kutse EMV segapaarismängule.  Ja kus ikka varajane laupäeva hommik lõpetatakse, loomulikult GP-s. Uh kus seal on ikka hullult rahvast isegi hommikul kell 6, nagu vanadel headel aegadel. Kuid kahjuks mõned kodanikud käituvad ikka nagu loomad, hoiavad postist kinni ise peaaegu juba magavad (näevad välja nagu oksa külge klammerdunud koaalad) ja ikka üritavad jõnksutada või teistsugused loomad kelle kaob ära ruumitaju ja kõik inimesed tunduvad postid, kellest enne kukkumist haarata. Või uneloomad, kes juba kuskil nurgas suiku vajunud. Või läbuloomad, kes leiavad, et klaasi sisu tuleb iga natukese aja tagant põrandale valada või heal juhul kellegi taskusse. Või loomad kes ei ole kuulnud, et inimloom kasutab meie ühiskonnas kehaülejääkide väljutamiseks veega klosetti, mitte selle kõrval olevat põrandat või prügikasti. Aga õnneks on alati rohkem adekvaatseid ja toredaid kodanikke. Igaljuhul broileri breiki sai seal 3h vihutud. Jalalihased on hetkel natuke valusad, nagu 25 km suusatanud oleks. Aga K-le tuleb au anda, ta vist pidutseks isegi Lindsey Lohani enda laua alla. On ikka inimesel võhma.

Kuna täna on laupäev, seega lugemis hommik. Lõpetasin Kõomäe ”Firma” . Noh ütleme nii, et oma väljendusmahalkuselt ta Mikule eriti alla ei jää. Samas ei  midagi erilist, hea ajaviite lugemine.  Aga üks lõik mis mällu jäi : “Hinnad sünnivad ju kaasaegses majanduses vaid pakkumise ja nõudluse kiretust vahekorrast ning kui üks neist, antud juhul viimane, magamistoast lahkub, jääb teisel üle vaid ennast iseseisvalt rahuldada. Ökonomeetriline onanism ei erine kuigivõrd oma anatoomilisest vennasnähtusest. Peale üürikese pettekujutelma see muud tulemust ei paku. Lohutus aga majanduses ei loe. See vajab reaalset raha, mida saab vahetada reaalsete asjade vastu”.   No on ju tabavalt öeldud.

 

Öös on asju

Tegelt ka. Ei usu või. Minge vaadake ise järgi.

Kalamajas on selline tore koht nagu “Tops”. Puumaja esimesel korrusel, väljastpoolt suht ilmetu, aga sees elu keeb nagu sipelgapesas. I like it.  Kalamajas elab palju noori ja milleks kobida linna kallitesse kohtadesse kui hea ja odav on sul ukse all. Seega miks ei peakski see koht edukas ja populaarne olema.

Käisin eile ülepikaaja üksinda väljas. Täitsa hea oli. Peaks tihedamini. Hea tunne on kui mõningad asjad elus paika loksuvad.   

Aga see jänes on selline jänes, et ma olen tahtnud minna siin teleoperaatorite kursustele. Vot  ja FM teeb neid jälle ja ma ei lähe ka seekord. Kallis on ka, remont oli ju selle aasta prioriteet.  Ja ma ei tea miks ma arvan, et see on maailma lahedaim amet. No ja siis kõik muud argumendid onju. Tööd on raske leida, sul peab keegi tuttav selle töö peal ees olema ja su endale õpipoisiks võtma, siis ma põen, et äkki ei ole nii palju tehnilist taipu jne. Oeh, ehk kunagi …….

 

näh

Ma isegi ei tea miks ma ennast sisse logisin , tegelikult ei ole siia tahtmist hetkel miskit kribada. Kõik suckib sajaga. Tulevikus võik lasta endale jänese tätoveerida, sobiks sisemise minaga ideaalselt.

 

Ja läbi ta ongi

Blogi on mõnes mõttes hea “ajaloo” talletaja. Võtad aga vana postistuse ette ja meenutad mis mõtteid aastaks 2011 antud sai. Muidugi olen ma uhke, et load ära tegin ja liikuv sõiduriistki seisab akna all ka. Nüüd on kaine autojuht alati võtta, iseasi kas keegi julgeb minu juhitud autosse istuda. Meenub veel mai lõpu pokkeriõhtu klubis. Mul oli samal päeval sünnipäev (mille ma tegelt olin ise õhtuks unustada jõudnud) ja nii armas oli näha torti küünaldega. Võttes arvesse, et ikkagi ju suht võõrad inimesed või nii.  No üldiselt sujus ju aasta vaikselt ja igavalt. Teatritükke sai piisavalt külastatud, kinno ei jõudnuki, raamatuid sai ka loetud ja üks reis sai ka tehtud. Seltsielu on enivei nigel. Kaal on säilitatud, über pekiseks pole ennast söönud. Ainuke negatiivne asi oli see tervise  jäma aasta alguses, võttis ikka lõua võbisema küll, aga õnneks mingil imekombel MRT aitas, mitte kauaks tõenäoliselt. Kuna info järgi mis netis leidub, siis paljudel kordub see kuskil 2 aastase intervalliga, et siis jõuavad need kloriidikamakad sisekõrvas jälle suurema puntra luua.

2012 tiksub oma esimisi tunde, nagu ikka las aeg kulgeb nii kuis kulgeb, eks iga asi tuleb siin elus omal ajal, mõnel hiljem mõnel varem, minul tavaliselt ikka hiljem . Mõned märgid paneks siiski ette. K-V-W remont. Kehakaal ja trenn. Aga samas võiks ka midagi metsikut teha ( ei pea silmas hommikul kell 4 Söögiplatsil burksisöömist onju ) ja näiteks kuskile välismaale kontserdile minna.

 

Üldiselt

… saab mulle iga päevaga aina selgemaks ja selgemaks, et ilusatel, andekatel  ja rikastel ongi siin elus eesõigus.

 

Uus minek 2 nädal

- 1 kg jälle vähem, jäänud 8 nädalat ja -7 kilo. Kaalul ees nr 7 juba . Saaks kuskile trenni ka ennast veetud oleks super lux. Hetkel üritan vähemalt kaks korda nädalas kepikõndi teha nii 1,5h korraga ja kodus natuke võimelda. 

Seda ma arvasin, et kui ma ennast kuskil hakkan kindlalt tundma muutun lohakaks. Liikluses seda olla ei tohi. Mõeldes siin selle Hüüru õnnetusele kus mobalaga rääkimise pärast oleks kolm inimest kirstu sõidetud. Mis ma siis tegin, kaine võid olla, aga kui väsinud oled on see sama hea. Hommikul sõitsin 50 km/h keset südalinna ja ei märganud punast tuld, õnneks jõudis vasakult lähenev auto eest ära lipsata. Aga olgu see mulle tempel mällu igaveseks, et autoroolis ei ole  kõrvalisi tegevusi peale juhtimise, isegi mitte seda pole vaja kuulata mida tagapingil räägitakse.

 

Lörts rsk

Oeh täna oli see kaua kardetud hommik käes, kus tuli katsuda asfaldi libedust. Mul massinal on lamellid mitte naelad. Ei teinud piruette, papuga nühkisin. Õnneks oli ainult lörts ja kiilakat seal all ei olnud, kõik sujus  ja tööle ma jõudsin, kuigi teed on kuidagi üleöö kitsaks muutunud. Kuid eile õhtu oli veel hullem kiilasjää, mis tähendas, et isegi kahel jalal oli raske püsti seista, autoroolis olles kutsus ahvatlevalt enda manu nii mõnigi post ja teeperv, aga suutsin siiski kiusatusele vastu panna ja teel püsida ning isegi koduhoovil parkimisega ei libisenud vastu äärekivi. Kõik see lõppes õnnelikult sellepärast, et alles hiljem, juba pargituna, autost välja astudes sain aru mis maapinnal toimub. Ühesõnaga tuletas see olukord meelde, et peaks oma jätkukoolitusele minema ja libedaraja sõitu proovima.

Kaal alaneb ilusti 1 nädal ja kilo läinud. 12.12 panen järgmise saavutuse kirja. Ehk toidutegemine eelkõige ja siis tulevad alles muud asjad. Hetkel asi toimib. Mõni siin naerab ,et no leidsid ka aja, jõulud ja puha. Aga looga ju, kui sellisel ajal ennast ei kontrolli siis olengi uue aasat alguses ju 10 kg raskem ja siis alla võtta on ju hullem, kui praegu mõõdukalt kõike head tarbides.

Woolfile sain pileti ka soetatud ja ühele etendusele veel, seega jaanuar on teatriga varustatud.

Aga no täitsa p…. ikka kuidas aeg läheb, jälle üks aasat läbi ja 10 kortus näos juures.

Lähen teen nüüd ühe laimi-ingveri tee ja raban edasi ja unistan ühest kaugest maast.

 

Uus minek

 -9 kg 10 nädalaga on uueks eesmärgiks. Vähemalt selliselt sai kaaluabisse uus eesmärk seatud. Ja ei muiga siin midagi mu 101 katse üle.

 

Pühapäeva õhtad

No fukk mis nendega on. Millegipärast on just need kõikse masendavamad õhtad. Onju, home alone, päeval üritad elamist kord seada, pesu pesta ja õhtal pokkerdada ja telkust vaadata seda mis sealt parasjagu tuleb. Nagu ühe perioodi lõpp ja teise algus, ehk homme algab kõik otsast peale, töönädal. Pühapäeva õhta on ka selline õhta kus ei viitsi, kuskile minna, sisemise põhjendusega, et homme peab tööle minema. Suvel on kuidagi parem, kuna enivei tuled hilja õhtal maalt, siis pessu ja tudele, pole aega igasugu mõtteid mõelda. Tahaks, et pühapäeva õhta oleks nagu iga teine õhta ja esmaspäeva hommik oleks nagu iga teine hommik ka talvisel perioodil.

 

Olust

Töö murrab aju kuivaks, nagu mul teda teab mis mõõtmetes oleks, aga selle natukese olemas olevaga tuleks ka heaperemehelikult ümber käia. See uus proge, ma ei saa tast ikka mitte essugi aru. Boss silmist näen juba lootusetuse tunnet, et seda mida ta eeldab, seda minus lihtsalt pole, pingutagu ma palju tahes. Eks lähitulevik toob selguse. Kui me teed peaks lahku minema, siis on ta ikkagi kõikse parem ülemus kes mul olnud on. Inimlikk, arusaav, juhendav, kompromissialdis, ideedest pakatav, meeletu analüüsivõimega  numbrifänn. Suudab seostamatu seostada ja selle üle ka ise siiralt õnnelik olla. Oma ala tõeline fanatt ja mis peamine annab endal aru, et tal on alluvad oma saja murega ning suudab meid õiglaselt kanseldada ja hääl tõuseb vaid väitluste käigus arvutsulikke põhimõtete üle, mis võib olla põhjustatu ka minu liigsest emotsionaalsusest ja paanikast.  

Oeh kuna on jälle home alone nv, siis hakkasin lugema “Kristjani noorusaastaid”. Oi jummel, tõeliselt andeka ja sisuka pornofilmi stsenaarium kooruks sealt välja küll. Igaljuhul on kas autor väga kiiksuga inimene või on tõesti selline prototüüp elust võtta olnud. Kui kõik Juha raamatud kokku võtta ja Kaurismäki neist ühe omas stiilis film teeks, saaks vist sajandi parima soome komöödia kindlasti, a la C. Bukowski stiilis või isegi kõvema.   

Pöffile ei jõua see aasta kohe mitte. No pole ka selline “must have” üritus. Eks telkust tule ka varsti neid filme ja osad mis huvi pakkusid sain netist kätte. Pealegi ma enivei eelistan kinole teatrit.

Mõtsin siin, et hakka rohkem liikuma, siis saan ka vabamalt rohkem õgida. Tutkit tevotshka, anna ikka hammasetel vaba voli ja ongi kacl tarbimine 5 korda suurem kui ära suudan kulutada. Kaks kord nädalas kepikõnd, ehk 8-10km korraga, mis teeb umbes nädalas 1200 lisakalorit. No tegelt, et kulutada ära see mis selga söödud peaks ma igapäev nii 20 km liduma. Seega üritan nüüd ikka järjekordselt oma söömisihad kontrolli alla võtta, sest mõte igapäevasest jooksmisest ajab kuklakarvad turri.

Pokkerdan ka ikka natuke. Naisteliiga on käimas ja 10.detsil on suur live finaal. Põhimõtteliselt on mulle juba kohalejõudnud, et selle vallas head mängu näidata pea ikka hullult investrerima nii aega ja  pappi.  Hiljem kui bankrolli miinus tasa teenitud võib selle raha muidugi tagasi korjata, aga no ma ei tea, mulle siiski tundub, et mul on oma ajaga antu eluetapil  midaga targemat ka teha. Seega selliseks pühapäevaõhtuseks hobimängijaks ma jäängi. Kui ma kunagi pensil olen, siis kindlasti saab see olema üks mu peamiseid hobisid, teatri garderoobitädi töö kõrvalt. Üldiselt hetkel tuleks see hobi ikka millegi füüsilisema vastu välja vahetada.

Nüüd dress selga ja metsa liduma, aga õhtal külla filmile ja koogile. Iga pühapäev võiks selline olla. 

Postitust Türgi 2 ei tulegi, no ei viitsi vist ikka.