Räuskan ka natuke

Tahtsin siin mõnipäev tagasi natuke räusata, et turja ajab  punaseks, kui kuuled kuskil mõnitamist nende sotsiaalsete töökohtade üle. Ei, ma ei poolda keske, olen põline sots.demmide valija, aga need töökohad on vajalikud. Olgu see siis reisisaatja, mupo või miski muu. Mõnikord on tunne, et väga paljud ei saa ikka veel aru mis toimub ja toimumas on.  Ainult nov lisandus 7200 kodaniku kel lõppes töötutoetus ja kes pole leidnud mingisugust tööd mille eest makstaks palka. Detsembris tuleb sama palju juurde kui mitte rohkemgi veel. Mida need inimesed peakisd nüüd tegema tööta ja rahat. Pange ennast kord olukord kus teil pole ei tööd ei raha. Liht kahjuks ei jätku paljudel isegi “fantaasiat” selle olukorra õuduse üle mõelda kuhu täna on paisatud ligi 15 % tööealisest elanikonnast. Täpsemalt siis üle 110 000 inimese, neist 20 000( ilma töö ja töötukassa toetuseta). Ja avalikult neid valitsusliikmete poolt mõnitada, ületab ikka igasugu inimväärikuse piirid.

Veel hullemini ajab karav turri see kaagutamine , et töötud on oma töötuses ise süüdi,  a la Antone  saates “Vabariigi kodanikud” . Kus ta täiesti süüdimatult teatas , et kui ikka häda käes küll siis kõlbab kojamehe amet ka. Adumata seda , et enam pole isegi selliseid töökohti saada. Me oleme olukorras kus lehete võib jälle panna kuulutuse: otsime supermarketisse magistrikraadiga  kassapidajat ja koristajat, ning  neile töökohtadele joostakse tormi.

*** Tööst ja inimväärikusest kirjutab tabavalt ja ülihästi B. Pilvre

 

7-s päev

Minu järjekordse kaalujälgimise 7-s päev (pühapäev) lõppes õhtul kell 22,00 pannkooke manustades. Kardemoni ja muskaatpählikga on nad ikka mega  head.

Siis tulen ma esmaspäeav hommikul tööle, süda paha eilsest õgimisest ja vaatan feissbooki ja seal bänner tule õpi salsat tantsima. Motivatsioon jälle 6 päevaks olemas . Selle salsa jaoks on vist meespoolt vaja. Kust leida? Kurat, ma tahan ka üksord tantsida osata kas või natukenegi.

 

Pingviin ja infarkt

Eile hommikul õnnestus bussist maha jääda, mis tähendas 10 mintalist ootamist ainult teksade väel. No ma ei tea, võibolla tundus see kellelegi imelik, et ma kätega oma prinkis peput kinni hoidsin, kuid mis teha, et  külm tagumikul ajab käed peale. Õhtal siis uurisin, mis tänaseks lubab.  -17  C , raisk.  Mis tähendas seda, et oma niigi kitsad suusapüskid tuli kontoriteksadele peale ajada. No läksid, kuhu nad pääsesid, seest head libedad onju. Mäuks veel hõõrus oma karva peale, et saaks ikka soojem. Ainult, et jalg põlvest eriti ei paindunud ja treppidest tuli käia nagu pingviin. Teksade alla midagi panna ei tule kõne allagi, ma millegi pärast tunnen ennast siis  transvestiidina.

***

W siin mõniaeg tagasi ahvatles mind börsil kauplema. Tirisin siis ka paar platvormi masinasse ja lasin oma registreerimiskingiks saadud raha, 200 eek käiku. Paari päevaga sai 200-st  500, siis 700-st  300, siis -150 jne. Eila  läksin vaatama, mis mu -150-st  saanud on.  1001 eeku oli saanud. Teate, oleks ma nüüd päris rahaga mässanud ja nii kümnete tuhandete eest, oleks selline tagurpidi volatiivsus  minu mõnel siseorganil  infarkti esile kutsunud. Ma nimelt olen paanikakomitee kohe, kui läbi mu silmade ajju jõudev info ei leia vastet või ligilähedast arusaama asjale.  Hullem kui pokker. Aga ma uurin veel asja.

 

Lõhnas

Mul kodus midagi lõhnas juba mitmendat päeva. Mõtsin, et äkki mu haistmismeelel on miskit viga. Nohu ja rohud ja kinnine nina ja värk särk. Anne käis eila külas, kurat tundis ka. Algul mõtsin, et Mäuks on kuskile hunniku lasknud ja nüüd kogemata laiaks astunud või nii.  Ei leidnud ühtegi hunnikut. Nõud pesin ka ära, nii igaksjuhuks. Ikka lõhnas, ja hommikul oli veel hullem kui eila õhtul. Otsisin siis hoolega, leidsin tooli ja radika vahelt mädanema läinud porgandid. No mina ei tea midagi. :D

 

Kaal on pekkis

No mis siin salata - olen ennast jälle paksuks õginud. No ei viitsi ja ei taha ka neid suutäisi lugeda. Moosisaiad ja hõrgutavad koogid on nii mõnusad rahulolutunde tekitajad. Üleüldse on söömine üks naudingute rada ja jada. Kunagi viis aastat tagasi, ma arvasin, et 8-ga algav kaalunumber on ikka liig mis liig. Siis sai 5 kuuga -15 kg tehtud , no siga hea tunne oli.  Kõik kiitsid takka onju. Nüüd nii viie aasta  jooksul on vist 25 korda juba jälgitud, mingite väikeste perioodidega, no ja tõega ei jaksa enamb. Pidevalt mingi ajude kepp käib selle toiduga noh. Tra ma ei või.

Nüüd vaatasin jälle, et oi suusapüksid on kuidagi kitsad. Ma ostsin need spetsiaalselt 2 nr suuremad, et kaua kestavad ja mahutaks siis natuke üleliigset pekki ka ära.  Tutkit devutshka. Aga nüüd enne jõule onju, käis jälle kõll läbi.  Oeh, vaatab siis mitu päeva see kestab.  Kõll käis vist sellepärast, et 3 präänikut tuli ka juurde. Kui toiduga kamm käib, peab mu vaba aeg olema tihedalt sisustatud ja eeldatavalt millegi sellisega, millel on ka eesmärk ja vaimustuse efekt. 

1. Joomla tekitas söömlas sellise “ohoo” ja “vau” lapseliku vaimustuse. Joomla on siis miski kodulehtede tegemise kuubik. Ja ja ma ikka veel satun asjadest vaimustusse.

2. Kinnisidee, et loomulikult tuleb jõuludeks muretseda raamat “Tüdruk kes mängis tulega” ja pekki see Liisbethi osatäitja neis filmides –  Noomi Rapace on ka nii sensuaalselt seks tibi, et vau. Ma veel kirjutan sellest.

3. Kõrvaltuba kutsub mind aprilliks 100km Võhandu jõematkale süstaga, mis eeldab miskit trenni tegemist  ja vormi ajamist. Kõrvaltoa all pean  silmas meie natuke hullumeelset kolleegi, kes matkab südaöistel tundidel pärapõrgutes, et mingeid geopeituse aardeid leida, olles nende pärast valmis isegi hõrgutavast õuna-mandli koogist loobuma. Vat on alles kreisi tüüp. 

Täna on kolmas päev ja 8 on veel ees.

 

Jääb ära

Täna tuli teade, et meie ettevõtte planeeritud jõulupidu jääb seoses  Eestis valitseva majandusolukorraga siiski ära . Tegelt isiklikult savi, pole kunagi käinud ega kavatsenud ka sel aastal minna. Aga, siiski ma sõnastaks asja natuke õiglasemalt ja paremini: Jõulupidu jääb ära seoses juhtide seas jätkuvalt valitseva laristamismentaliteedi tõttu. Nimetame asju ikka õigete nimedega.

 

Kõik on täis

Draamateater 2008

Autor: Becky Mode

Mängib Taavi Teplenkov

Sam töötab lagunevas poolkeldrikorruse ruumis, kus miski ei viita ülakorrusel asuvale trendikale luksusrestoranile. Ometi on just Sam see, kes kitsas ubrikus oma kümne telefoniga laua taga istudes reserveerib laudu suurlinna koorekihile. Muide, restoran on tõeline moekoht, see on kaks kuud ette reserveeritud! Aga alati leidub ju inimesi, kelle arvates NEMAD peaksid laua saama kohe. Väljapressimine, valed, meelitused, ähvardused, solvangud – kõike seda kuuleb ta ühe oma tavalise hullumeelse tööpäeva jooksul. Mitte ainult klientidelt, sest oma osa lisavad egomaniakist peakokk ja stressis kelnerid-administraatorid. “Kas te saaksite, palun, oodata…” Ja just siis, kui Samil on ootele pandud viis kõnet, igaühest puhkemas skandaal, helistab Sami isa, lihtsalt et pojaga rääkida, öelda, et igatseb teda jõuludeks koju…

Üks näitleja mängib 40 erinevat osa, naisi ja mehi, superstaare ja miljonäre, aferiste ja umbkeelseid välisturiste…

******************************************************************************************************

Igatahes selline muhe naeruteraapiline tükk. Kuigi samas mõned naljad olid kuidagi natuke labased, aga sobisid Taavi näoilmega  imehästi, seega muige tõid ikka näole. Fantast tase on see, kuidas  üks tüüp suudab nii paljusid erinevad hääli ja nöoilmeid nii lühikese ajaga ette manada. Ei midagi erilist, aga just selline kerge ja mõnus meelelahutus sobis reede õhtasse väga häste. Tegevus on suht intensiivne seega asi saab kuidagi väga ruttu läbi. Telgelt  kestab ikka 1h ja 20 minta.

 

Mille ümber see kepp nüüd käib?

Ma ei saa enamb apsull aru mille kuradi ümber see kepp ja tants käib selle nö partnerlus seadusega. Asi on tegelt ju : mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon. Kellegilt ei võeta ju midagi ära. Abielu kui asi jääb ju alles. Tuleb juurde   muudele kooselu vormidele tilluke seaduslik lisand. Mida kuradit need uskliku nüüd taga ajavad, et traditsioonilise perekonna toetuseks allkirju kogutakse. Näidake nüüd näpuga konkreetselt, kes on selle nö traditsioonilse perekonna vastu. Mina küll ühtegi kodaniku ei tea, ega organisatsiooni, ega riigiasutust, ega korteriühistu, ega mtü, ega homot, ega heterot, ega venelast, ega noort, ega vana, ega muud vidinat.  Kui keegi ei ole vastu, siis järelikult kõik on poolt. Milles probleem nagu ? 

 Paneme nüüd näpu vastu ekraani ja loeme järgnevat. Abielu kui institutsioon jääba alles. Traditsiooniline perekond jääb alles(kuigia ma pole siiamaani aru saanud mis asi see meie riigis  täpselt on) . Liht need kes elavad ilusti koos, aga pole abielus saavad ka õigusi juurde. Üks grupp inimesi saab õigusi juurde, aga kellegilt ei võeta midagi ära. Saime ilusti aru, onju. Abielus kodanikel jääb asi nagu on, vabaabielus kodanikel tuleb natuke juurde, samsoolistele paaridele tuleb natuke juurde ja kõik on õnnelikud.

 

Panin ka käe alla

http://egn.ee/index.php/allkirjadekogumine

Kui palju sellest allkirjade kogumisest abi nüüd on, aga meie riigis on ikka väga palju puudu,  just sotsiaalses sfääris ja ka peresuhete mõistes või õigemini selle tänapäevaste formuleeringute puudumises, seepärast panin ka käe alla. Ikka parem kui ei midagi. Netis bloge lugedes käib ikka mõnes kohas kohe jube andmine selle vastu. Küsimus on ju palju laiem kui vaid homodele mingi tillukese heateo tegemine, see puudutab ka väga palju vastassoost paare meie järglasi  jne. Kui sõna samasooline kuskil sees, siis nagu ennustaks see kohe  maailma lõppu. TRA ma ei või, kui sotsiaalselt idiootlik ikka mingi kontingent olla võib.

Eelnõuga saab tutvuda siin:http://www.just.ee/35424 ja sealt fail:Mitteabieluline kooselu ja õiguslik regulatsioon.

Ma arvan ,et see puudutab igaüht meist kel vabatahtlikult soov kellegagi leivad ühte kappi panna või kel juba on. Ja mis vahet seal on mis soost oled/olete peasi, et täisealine ja vastutusvõimeline.

Capish .

 

Appi kui hea :)

Kuidagi tabavalt hea ja tänapäevane.